Mis aja jooksul võik müügi võimalus tekkida?

wixa

Võiks ikka arutelu alustada sellest, mis selle asja kasutamiseesmärk võiks olla.

Kui tekitada võimalus ainult terve portfell maha müüa, siis on tegemist väga piiratud kasutusvõimalusega asjaga. Sisuliselt ütled, et kui tahan siit natukene raha välja võtta, pean kogu investeerimise siin ära lõpetama ja väljuma. Rääkimata siis sellest, kui ebalikviidne see müük oleks, kui peab korraga kogu portfelli maha müüma.

Samas, kui mul siin tiksub paarikümne euro kaupa see raha tagasi, aga oleks vaja paarsada euri välja võtta, siis ei müü ju kogu portfelli sellepärast maha? Paarikümne euro kaupa ka tihti välja ei saa võtta, sest €0.5 teenustasu muudab selle väga kiiresti mõttetuks.

Lahendus peaks olema väga lihtne luua, kasutada ja hallata.

Ei mäleta, mis portaalis seda nägin, aga mingi selline lahendus oleks ehk päris kobe:

1. Klikid müümise lehele.
2. Sulle kuvatakse jaotus sinu müüdavatest laenudest ehk viivises laenud jäävad arvestusest välja (a la järelejäänud perioodi ja/või krediidiskoori alusel) nt:
kuni 12 kuud €5230
13-24 kuud €3200
25-36 kuud ….

3. Iga rea summa kõrval on kastikene, kuhu saad sisestada, mis summas neid maha tahad müüa või nupp “müü kõik” sellelt realt.
4. Allkirjastad ja visatakse laenud müüki.
5. Hiljem saad samalt lehelt neid miski “X” või “eemalda müügist” nupuga ka tagasi võtta, mis veel müümata.

Müük võiks toimuda automaatpanustajate kaudu (uus linnuke investeerimistingimustes?) või siis visatakse laenud turule investeerimiseks, kui automaatpanustajaid piisavalt pole.

See oleks suhteliselt lihtsalt kasutatav lahendus ja täidaks ära erinevad kasutusstsenaariumid:
- vajad väikest summat reisiks, tulumaksu maksmiseks vmt? - saab
- tahad väljuda? - saab
- tahad portfelli väljumiseks ette valmistuda ja/või riskitaset suurendada/vähendada? - saab

Eespool mainitud spekuleerimise osas isiklikult ei saa aru, kuidas see siia saaks tulla, nagu Bondoras, kuna Omaraha piirab päris tugevalt seda, mis summaga investor erinevatesse laenudesse sisse saab. Sellise spekuleerimise jaoks peaks siis investoril olema mõttetult väike portfell, et sellest kasu oleks, aga see selleks. Juurde- ja allahindlus ei olegi otseselt oluline ja tundub, et ilma selleta on turg likviidsem isegi.

Samuti on pakutud 2% teenustasu ulmeliselt kõrge tegelikult. Enamus platvormidel on see 0% või max 1% (ja sedagi ainult tingimusel, et saab juurdehindlusega müüa ehk tegevusega nö kasu teenida). Rääkimata sellest, et järelturu loomine iseenesest langetaks suure tõenäosusega intresse ja suurendaks portaali toodavat raha hulka ja rahastatavaid mahte, sest likviidsus ja sellega seoses ka mingil määral risk langevad.

Lisaks tuleks läbi mõelda, kellele laekuvad ostutehingu hetkeks kogunenud intressid? Kui sarnaselt Bondorale jäävad need ostjale, siis on siin veel lisatasu küljes ja ostjatele ka nö spekuleerimiskoht.

RahaFoorum

Pooldan mingis vormis järelturu tekitamist!

johannes.vahi

arne
Tere.Soovime arutleda portfelli müügi teemal. Mitmed on arvanud, et see oleks hädavajalik. Teised jälle, et ärge mingil juhul tehke. Vastaste peamine argument on, et spekulandid lendavad kohe peale. Pooldajate huvi on tekitada võimalus kiireks väljumiseks. Lihtne loendus näitab, et vastaseid on tublisti rohkem kui pooldajaid.Meie tänane seisukoht on, et avalikku oksjonilaadset lahendust me tegema ei hakka. Kõne alla võiks tulla vaid põhiosa müük fikseeritud hinnaga, näiteks põhiosa jäägist 90-95%, et ei tekiks spekuleerimist.Omaraha.ee

Ärgem tehkem funktsionaalsust juurde! - Muidu tekib uus Bondora, mille otsatuid jaburusi ei suuda keegi enam hallata.

McGill

McGill

See pole ju mingi argument. Bondora probleemid ei alanud ega lõppenud järelturu kui sellise olemasoluga.

traktor

traktor
Bondora probleemid ei alanud ega lõppenud järelturu kui sellise olemasoluga.

Minu jaoks just järelturuga Bondora allakäik algas.
Tekkis hulk spekulante, kes tegid alapakkumisi ja müüsid neid järelturul.
Intressid langesid neljandiku võrra.
Sealt edasi tulid juba kahtlased välismaa laenud.
Kadus võimalus isepakkujaga ainult eestis investeerida.
jne

dubow

dubow

Minagi väga pikaajalisa Bondora investorina lahkun sealt.
Järelturg pole teema - äri on äri! Eel või järelturul. Äris võidabki (ja peabki võitma) see, kes paremini “mängu” ära tabab. Ja nuriseda pole siin millegi üle.

Aga muude nn Bondora argumentidega olen igati päri. Peale selle polnud mul enam võimalik laenu pikkust määratleda.Ja järelturul spekuleerida või oma likviidust realiseerida ei pidanud otstarbekaks.

Samas võiks mingi variant raha vabastamiseks olla olemas. Mõned portaalid ostavad laenud teadaolevate reeglite alusel tagasi ja panevad need siis ise uuesti oksjonile. Kui ikka raha on vaja, eks siis tuleb ka laenulepingu muutmise eest üht-teist maksta. Eeldab laenulepingu täiendamist. Ja skeemi, et mis siis juhtub, kui uus raha hind on madalam varasemast. Aga kui on kõrgem? Viimasel juhul ei pruugi laenaja leppida intressi tõusuga. Ja saan temast täitsa aru!!

Oosmo

Pooldan varianti portaalile maha müümiseks teatud tingimustel ning laenud läheks automaatpakkumistega laiali teistele investoritele. Bondorast lahkusin ka just keerukuse pärast ning tulin omarahasse, kuna väga meeldib selle lihtsus. Pikematel laenudel ongi intress selle võrra kõrgem, et hetkel investor peabki arvestama raha kinni panemisega selleks ajaks. See väga meeldib, kuna siis investorid saavad teenida ka head intressi. Kui luuakse soodne järelturg siis kaob see erinevus lühi ja pikaajalise laenu investeerimisel ning kaotavad pikaajalised investorid, kuna igaüks võib siis tulla ja panustada kuhu suvatseb ning kaduda ükskõik millal. Laenude tagasimüük võiks olla teatud protsendiga põhiosa jäägist, näiteks 98-99% ning investor peabki selle alla neelama kui tahab lahkuda rahadega. 1-2 allesjäänut % saaks omaraha panna tagatisfondi või kulude katteks vms omaraha äranägemise järgi.

tasujatom

On pisut arusaamatu, miks pakuvad investorid järelturu eest vabatahtlikult raha portaalile ning sealjuures nii üüratu protsendiga nagu seda on 2% põhiosajäägist. Ei tea ühtegi teist nii kõrge protsendiga portaali. Meenuvad vaid 1% Mintoses ja 0,5% ReBS-s, kuid enamikes portaalides on järelturg TASUTA! Arenduskulud kaetakse käibe ja kasumi kasvust.

maus

Ilmselt sellepärast, et ei tekiks sellist meeletut järelturgu. Lahkuksid ainult need kes on veendunud selles, mitte igakuiseid edasi tagasi hüplejaid. See kuni 2% sisse võib ka arvestada seda, et kui portfelli müüja on andnud laene välja ülimadala intressiga ja automaatsüsteem ei suuda täita neid laene enam, siis sellest 2% fondist saaks seda asja leevendada. See oleks minu pakkumine. Tundub siiski, et enamus suuremaid investeerijaid ei poolda sellist nn tasuta järelturgu. Hetkel on hea, mõtled hoolega plaanid läbi ning siis investeerid raha selleks ajaks ära ning intressid on paremad kui mujal raha kasvatamiseks. Kui tekib järelturg siis intressid langevad kindlasti.

tasujatom