Ilmad soojenevad iga päevaga ning reisikihk suureneb märgavatavalt. Kui aga pole mahti ega võimalust võtta ette pikemat puhkusereisi, siis palju põnevaid ja kauneid kohti on ka meie naaberriikides. Ära jäta end nendest elamustest ilma!
Ķeipene unikaalne filmijaam
Ķeipene on õigusega Läti kinoajaloo pealinn, kus saab teha rännaku ehtsas filmimaailmas. Kinojaam on loodud endise raudteejaama ruumidesse ning tegemist ainsa kohaga, kus on veel säilinud kunagise Riia–Ērgļi raudteelõigu rööpad. Sõit sellel rajal on kaunis sürrealistlik! Jaama ootesaalis on ekspositsioon filmirežissöör Sergei Eisensteini auks, maa alla on aga ehitatud keskkonnainstallatsiooniobjekt – 8 meetrit pikk ja 4 meetrit lai Potjomkini kaev-näitusesaal. Suviti leiab sealtsamast ka lõkke- ja telkimiskohad, kui on plaan Keipenes pikemalt aega veeta.
Koknese lummavad lossivaremed
1209. aastal lasi piiskop Albert ehitada Läti endise vana puidust lossi asemele ehitada kivist lossi. Põhjasõja ajal 1701 õhkisid saksid taganedes lossi ning see jäi taastamata. Kuni 1966. aastani asusid romantilised lossivaremed kõrgel mäel, kuid pärast Pļaviņa HES veehoidla valmimist ujutasid Daugava ja Pērse veed selle põhja üle. Romantiline legend räägib, et linnuse isand ei lubanud oma tütrel vaese aednikuga abielluda, lukustas tütre kõrgesse torni ning tütar hüppas sealt alla. Neidu olla hiljem nähtud Pērse kaldal kivil leinamas. Seega – magus paik neile, kes armastavad loodust, varemeid, ajalugu ning legende.
Ventspilsi Ostas tänava promenaad
Peale looduse ja ajaloo on aga tegelikult põnevat avastamist ka Läti linnades. Näiteks Ventspilsis asub Ostas tänava promenaad, kus kuni 20. sajandi keskpaigani olid sadamalaod. Nüüd laiub keset linna uhke promenaad ehk Ventmala koos mitme tähelepanuväärse turismiobjektiga, nagu Liivi ordu loss, ekskursioonipaat Hercogs Jēkabs, monument Kr. Valdemārsile, figuraalne lillepeenar ning lisaks spetsiaalselt promenaadi jaoks projekteeritud ja valitud valgustuslaternad ning kõnniteed. Viimased on valmistatud erinevat tüüpi atraktiivsetest munakivisillutistest, sealhulgas klinkerist munakivist jalgrattatee. Ventspilsis on mõnus nii päeval kui ka õhtusaginas!
Juodkrante – Nõidade mägi
Leedu üks kuulsamaid vaatamisväärsuseid on Nõidade mägi ehk Juodkrante, kuid miskipärast pole väga paljud Eesti inimesed sinna veel teed leidnud. Ent tasub minna, sest nõiduslik mägi on lausa 42 meetrit kõrge ning asub otse Kura säärel. Mägi on läbi ajaloo tuntud kui püha kohana ning seda juba ammustel aegadel ning erinevate hõimude seas. Teadaolevalt hakkasid inkvisitsiooni saabudes nõiad just sellele mäele kogunema, et viia läbi loodust austavaid rituaale.
Vente neem ja tuletorn
Kui juba Kura pool teel olete, siis tasub kindlasti imetlema minna ka Vente neeme – see on väga kaunis poolsaar otse Kura laguuni idarannikul. Poolsaare pikkus on 5 km ning seal asub vaid 30 meetri kaugusel merest ka 1863. aastal ehitatud tuletorn. 11 meetrit kõrge torni tippu viib metallist trepp ning sealt näeb kaunist Kura laguuni ning Rusne saart. Super koht, mida nautida koos pere või sõpradega.
Ruutmeetrine Užupise Vabariik
Kas teadsid, et Vilniuse kesklinnas asub Užupise vabariik, mis paikneb kõigest ruutkilomeetrisel alal? Riigi iseseisvus kuulutati küll seal välja 1. aprillil 1997. aastal, aga seda pole seni tunnustanud ükski teine riik. Sellel pole ka tähtsust, sest vaatamisväärsusena on neil olemas omaette riigipiir, Užupise Vabariigi aastapäeval 1. aprillil lüüakse kõigile riikisisenejatele passi tempel ning peaväljaku veekraanist voolab vee asemel õlu. Tegelikult on tegemist pisikese linnaosaga Vilniuse vanalinna lähedal ning seda külastavad eelkõige turistid, kellel on huvi kunsti ja galeriide vastu. Tore hipilik koht, mida tasub kindlasti külastada.
Kuidas vanasti lupja kaevandati?
Üks müstiliselt põnev koht on põhjanaabrite juures Soomemaal asuv Tytyri maa-alune kaevandusmuuseum. Sealsamas on ka Nordkalki ühe kolmest maa-alusest kaevandusest: jahvatustehas, lubjaahjud, kustumistehas ja müügikontor. Tytyri kaevandus varustab Lohja linna põhjaveega ja lubjaahi toodab jääksoojust kohalikule kaugküttevõrgustikule. Kel huvi, saab aga lähemalt tutvuda tõelise lubjakaevandusega 110 meetri sügavusel, kus on sooja napp 10 kraadi – needsamad vanad masinad, rõsked ruumid ja vaikus. Tänapäeval seal lupja ei kaevandata, küll aga testitakse selles kaevanduses pilvelõhkujate jaoks KONE kiirlifte.
Tankavaara kullakaevandus ja muuseum
Kaugel Põhja-Soomes Tankavaaras asub Euroopa ainus kullapesijate küla. Sealne kullamuuseum tutvustab kogu maailma kullakaevandusi ning näitab sõnas ja pildis kullaotsijate värvikat elu koos kurbade läbikukkumiste ja õnnelike rikkakssaamistega. Turistina saab seal ise kulda pesta, kullapalavikku haigestuda ning rõõmustada mikroskoopiliselt tillukese särava täpikese üle. Tankavaaras peetakse ka kullauhtumise maailmameistrivõistlusi ja seda juba aastast 1977. Ehk tasuks ka ise tänavu õnne proovida?
Maagiline Saimaa järv
Soomet hüütakse küll tuhande järve maaks, kuid tegelikult on riigis kokku loendatud koguni 187 888 järve. Neist suurim ja kauneim on Saimaa, mis on suuruselt Euroopa neljas looduslik mageveejärv. Saari on Saimaas üle 13 000 ja rannajoone pikkus metsikud 14 000 kilomeetrit. Mõelge ise, kui samal ajal maakera ümbermõõt on „vaid” 40 000 km. Järve suurim sügavus on 84 m, keskmine sügavus 17 ning hea õnne korral võib järve ääres näha ka viigreid. Saimaa viiger on maailma enim ohustatud hülgeliike. Järv on Wall Street Journali poolt valitud ka maailma viie kauneima järve hulka.
Kui vajad oma suviste seikluste jaoks lisaraha, saab Omaraha Sulle abiks olla. Tutvu Omaraha laenupakkumistega SIIN.
Laen on finantskohustus. Enne lepingu sõlmimist tutvu tingimustega ja vajadusel pea nõu asjatundjaga.