Igal kuul leiame kalendrist põnevaid tähtpäevi, olgu need riiklikud, seotud rahvapärimustega või pärit muude maade traditsioonidest. See on tore põhjus tulla kokku pere ja sõpradega ning üheskoos tähistada, korraldada koosviibimisi või minna loodusesse.
29. jaanuar – maoaasta saabumine
29. jaanuaril algab yin puumao aasta. Hiina legendides ja müütides ning ka Eesti rahvamuistendites esindab madu tarkust ja kavalust ning oskust oma hetke ära oodata. Salapärane madu on seotud saladuste ning suurte teadmistega ning 2025. aasta tõotab mõjutada inimese sisemiste energiate arengut ja suhteid ümbritseva maailma ning toimetulekuga. Hiina aastavahetusel toimub alati ka Eesti linnades midagi vahvat – hoia end kursis!
2. veebruar – Tartu rahu aastapäev
Sel aastal täitub Tartu rahu 105. aastapäev. Rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmiti pärast keerulisi läbirääkimisi 1920. aastal Tartus ning see lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja, olles esimeseks suureks saavutuseks noore riigi välissuhtluses. Leping määras ära Eesti idapiiri ning selles tunnustas Nõukogude Venemaa igaveseks ajaks Eesti Vabariigi iseseisvust. Tartu rahu aastapäeval toimub üle Eesti pidulikke lipuheiskamisi. See on oluline päev, mida iga eestlane võiks meeles pidada.
14. veebruar – sõbrapäev
Eestisse jõudis sõbrapäev läbi Soome 1980. aastate lõpul ning esmalt hakati seda tähistama lasteaedades ja koolides, kus toimusid laadad, avati sõbrapäeva postkontor ning saadeti tervituskaarte õpetajatele ja sõpradele. Tavaliselt toimub sel päeval ikka temaatilisi pidusid ja koosviibimisi. Sõbrapäeva sisuks on meeles pidada lähedasi kas väikese kingi, ühise õhtusöögi või südamliku postkaardiga.
24. veebruar – Eesti iseseisvuspäev
Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril, millega tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aastal. Taasiseseisvumise järgsel ajal on taastatud aastapäevaaegsete Eesti kaitseväe paraadide traditsioon, samuti korraldab Eesti president iseseisvuspäeval piduliku vastuvõtu, kus annab üle riiklikud teenetemärgid.
Kodudes tähistatakse Eesti sünnipäeva lipu heiskamise, kiluvõileibade ning teiste koduste toitude nautimisega.
24. veebruar kuni 2. märts – talvevaheaeg
Koolides on jõudnud kätte talvevaheaeg, mis on suurepärane aeg väikeseks lennureisiks Türki, Kreekasse, Hispaaniasse või Pariisi. Või võtta ette mõnus matk Eestimaa looduses, kaasas priimus, millel kuuma suppi ning teed keeta. Vaheaeg on ka hea aeg käia kohtades, kuhu muidu eriti jõua, näiteks muuseumides. Selleks tasub soetada muuseumikaart – 120+ muuseumi ühispilet, millega saad aasta jooksul piiramatult külastada üle 120 muuseumi ja 500 näituse!
4. märts – vastlapäev
Vastlapäeva kutsutakse mitme nimega: vastlad, lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev. Tegelikult pärineb nimetus saksakeelsest sõnast fasten või rootsikeelsest sõnast fastlag, mis tähistab paastu. Kuna paastuajal olid lõbustused ja rammus toit keelatud, kasutas vanarahvas vastlapäeval juhust korralikult pidutsemiseks ja söömiseks, kusjuures enamasti oli vastlatoit herne- või oasupp ja seajalad, tänapäeval on popid vastlakuklid. Ja vastlapäev on just see õige päev, kus tunda end taas lapsena – kelk kaasa ja liugu laskma! Vastlapäevale omane on ka vastlavurri meisterdamine, mida vanasti tehti seakondist, hiljem nööbist.
8.03 – naistepäev
Ajalooliselt sai naistepäeva tähistamine alguse olulistest sündmustest naiste õiguste edendamisel ja nende eest võitlemisel. Naistepäev on ÜRO tähtpäevade nimistus ja igal aastal on fookuses mõni teema naiste õigustega seoses. See on päev, mil tasub väikese lilleõie või šokolaadiga meeles pidada kõiki toredaid naisi enda ümber – emasid, tütreid, õdesid, tädisid, sõbrannasid ja kallimaid.
20. märts – kevade algus
20. märtsil kell 11.01 algab kevad, mida on oodatud kuude kaupa. Selle rõõmsa sündmuse tähistamiseks tasub minna näiteks rabamatkale looduse lõhnu nautima, teha tiir Soomaal või minna sõpradega piknikule. Oluline on planeerida tegevusi, mis meeldivad kõikidele osalejatele. Kõige tähtsam on koos veedetud aeg ja ühised mälestused.
14.-20. aprill – kevadvaheaeg
Filmiõhtu, lauamängud, meisterdamine või ühine raamatulugemine – lapsi teevad õnnelikud kõik koostegemised. Alati ei pea sõitma kuhugi kaugele ega palju raha kulutama. Kui aga lapsevanemal pole puhkuse või kodukontori jaoks mahti, tasub uurida linnalaagreid, kus lapsele õpetatakse uusi oskuseid ning kust ta leiab kindlasti uusi sõpru.
23. aprill – Veteranipäev
Veteranipäeva tähistamise ja lipu heiskamisega tänatakse ning tunnustatakse neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust. Traditsioon sai alguse aastal 2013. Lipp heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kell 8 hommikul ja langetatakse päikeseloojangul.
9. mai – Euroopa päev
1950. aastal 9. mail esitas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman Pariisis peetud kõnes oma idee alustada Euroopas uut liiki poliitilist koostööd, mis muudaks sõja Euroopa rahvaste vahel mõeldamatuks. Ta tegi ettepaneku luua ühine Euroopa institutsioon, mis asuks juhtima ühendatud söe- ja terasetootmist ning peagi saigi organisatsiooni loomise leping allkirjad. Nii sai alguse Euroopa Liit, mille liikmesriigiks sai Eesti 2004. aastal pärast kuus aastat kestnud ühinemisläbirääkimisi. Eestiga koos liitusid Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros.
11. mai – emadepäev
Emadepäeva tähistati maailmas esimest korda 1908 Ameerika Ühendriikides Lääne-Virginia osariigis Graftoni kirikus. Päeva tähistamise idee pakkus 1872. aastal välja luuletaja ja kirjanik Julia Ward Howe, kuid tähistama hakati seda Anna Jarvise eestvedamisel 35 aastat hiljem. Eestis tähistati seda päeva esimest korda 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega. See on tähtis päev kõigi Eesti emade ja vanaemade jaoks.
Kui vajad sõprade üllatamiseks ning kallimale kingituse tegemiseks lisaraha, saab Omaraha.ee Sulle alati abiks olla. Tutvu Omaraha laenupakkumistega SIIN.
Laen on finantskohustus. Enne lepingu sõlmimist tutvu tingimustega ja vajadusel pea nõu asjatundjaga.