Mulle jäi siit küll praegu mulje, nagu maus ütles, et kui leping läheb pankrotti, siis enam intresse ei arvestata.

Kui see on tõesti nii, siis tahaks küll omaraha põhjendust kuulda, miks sellist imelikku käitumist tehakse?

Tahaks näha panka, kes enam intressi ei küsi, kui ma neile laenu ei maksa…sisuliselt soodustab mitte maksmist, sest nii on odavam…

RahaFoorum
Mulle jäi siit küll praegu mulje, nagu maus ütles, et kui leping läheb pankrotti, siis enam intresse ei arvestata.Kui see on tõesti nii, siis tahaks küll omaraha põhjendust kuulda, miks sellist imelikku käitumist tehakse?Tahaks näha panka, kes enam intressi ei küsi, kui ma neile laenu ei maksa…sisuliselt soodustab mitte maksmist, sest nii on odavam…

Intresside arvestus peale laenulepingu erakorralist ülesütlemist on võlaõigusseadusega väga detailselt reguleeritud. VÕS §-de 186 p 6, 187 lg 1 ja 196 lg 1-2 mõtte kohaselt saab intresse arvestada kuni lepingu lõppemiseni, antud juhul siis kuni lepingu erakorralise ülesütlemiseni päevani. Muude kõrvalnõuete (sh. viiviste) nõudmisel lähtume eelkõige mõistlikkuse põhimõttest, st nõuete esitamisel kohtusse jälgime, et kõrvalnõuded ei ületaks põhinõuet ebamõistlikult suures ulatuses

Omaraha.ee

Ago Lumeste
Muude kõrvalnõuete (sh. viiviste) nõudmisel lähtume eelkõige mõistlikkuse põhimõttest, st nõuete esitamisel kohtusse jälgime, et kõrvalnõuded ei ületaks põhinõuet ebamõistlikult suures ulatuses

Kui suur on viiviste protsent? Praegu paistab viivistel nii madal protsent, et kolme kuuga ei ole kuidagi võimalik kõrvalnõuete tasemele jõuda. Või jooksevad viivised edasi ka peale kohtusse andmist?

veigo18

Ma juba kirjutasin, et viiviseid tegelikult ei arvestata. Peale lepingu ülesütlemist nimetatakse intress ümber viiviseks ja seda arvestatakse samas suuruses, kui lepingus on kokkulepitud intress.
Erinevalt siinsest praktikast võlaõiguslikes lepingutes rakendatakse viivist mõjutusvahendina sundimaks deebitori oma võlga tasuma, seetõttu on viivise määr reeglina intressimäärast tunduvalt suurem. Siin lihtsalt jätkub tavaline intressiarvestus veel paar kuud kuni kohtusse esitamiseni.
Minu kogemus ütleb, kohtusse andmise hetkel lõpeb igasugune viiviste ja intresside arvestus ja nende jätkumist kohtult ka ei taotleta.

Kui võlgnik on antud kohtusse, s.t., et laen on ammu punane ja maksegraafikus on summad n.ö. “ülekirjutatud”, eks siis võlgnikult makse laekumisel peaks sellest maksest esmalt kaetama viivised ja intressid ning viimasena põhiosa? Miks aga praktikas see nii ei toimi?
Näiteks laenaja “tembel” tasus graafikukohaselt vaid oma esimese laenumakse 21.07.2011.
Seejärel läks laen hapuks ja maksegraafik muudeti (ehk kirjutati üle) 19.03.2012.
Seejärel on asi hakanud mõnevõrra liikuma:
nimelt on mulle temalt laekunud järgmiselt:
23.08.2012 tagasimakse (ehk põhiosa): 0,76; intress: 0,06; viivis: 0,02
20.11.2012 tagasimakse (ehk põhiosa): 0,42; intress: 0,03; viivis: 0,01
23.04.2013 tagasimakse (ehk põhiosa): 0,42; intress: 0,03; viivis: 0,01
21.08.2013 tagasimakse (ehk põhiosa): 0,42; intress: 0,03; viivis: 0,01

Samas on see võlgnik minule võlgu:
põhiosa: 7,25; intress: 0,64; viivis: 0,19

Küsimus: Miks ei kustutata esmalt kõrvalnõudeid ja seejärel alles põhinõuet?

Küsimus: Miks ei kustutata esmalt kõrvalnõudeid ja seejärel alles põhinõuet?

Vastus: tulenevalt võlaõigusseadusest pööratakse kohustuse täitmisel rõhku esmajärjekorras võla väljanõudmise kuludele, siis põhiosale, seejärel intressile ning viimasena viivistele.

Täpsemalt VÕS § 415. Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine

(1) Tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine.


(2) Kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse:
1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks;
2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks;
3) kolmandas järjekorras intressi katteks;
4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.


(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui tarbija teeb makse täitedokumendi alusel, mis on koostatud põhinõudena intressi väljanõudmiseks.

(4) Krediidiandja ei või keelduda ebapiisavate maksete vastuvõtmisest.

Camron
Küsimus: Miks ei kustutata esmalt kõrvalnõudeid ja seejärel alles põhinõuet?Vastus: tulenevalt võlaõigusseadusest pööratakse kohustuse täitmisel rõhku esmajärjekorras võla väljanõudmise kuludele, siis põhiosale, seejärel intressile ning viimasena viivistele.Täpsemalt VÕS § 415. Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine (1) Tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. (2) Kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui tarbija teeb makse täitedokumendi alusel, mis on koostatud põhinõudena intressi väljanõudmiseks. (4) Krediidiandja ei või keelduda ebapiisavate maksete vastuvõtmisest.

Vahe on vaid selles, et antud juhul pole tegemist krediidilepingutega (OR ei laena raha kellegile!), vaid on tegemist kodanike omavaheliste laenulepingutega. Ja siin võivad kodanikud kokku leppida milles tahes. Seega pole ülalkirjeldatu antud juhul adekvaatne. PS Jah viiviste ja intressinõuete (ja kõrvalnõuete?) piirmäär kehtib ka antud juhul (vähemalt kohtuvaidluses pannakse see kehtima).
PS Isiklikult meeldib mulle OR lähenemine (esiteks viivised, siis intressid ja siis põhiosa iga osamakse kaupa) väga. Nt IPs on vastupidine lähenemine toonud kaasa suure hulga laene, kus on makstud tagasi vaid põhiosa ja intressidest ega viivistest ei taha laenaja midagi kuulda (ja ei jaksa ega viitsi nende summadega etgeleda ei IP ega kohtutäitur). St investor on andnud raha mitte millegi eest välja.

Camron'ile:
Antud juhul ei ole tegu TARBIJAkrediidilepinguga! Seetõttu Sinu poolt viidatud regulatsioon siia absoluutselt ei kohandu. Tegemist on tavalise krediidilepinguga.
Maksete järjekord on sätestatud Üldtingimuste p. 11.2.

Hilinemise järel tehtavat tagasimakset kasutatakse esmalt võla sissenõudmiseks tehtud kulude
katteks Portaali haldajale, seejärel viiviste ja trahvide tasumiseks ja seejärel Laenulepingu maksegraafikus kokku lepitud Intressi ja laenusumma (põhisumma) maksmiseks.

Siit võiks nagu aru saada, et viivised tuleks tasuda enne kui intressid ja põhiosa.

Oosmo'le:
Minu jutu point oligi selles, et see asi just nii ei toimi, nagu Sa ette kujutad. IP-s toimub tõepoolest asi nii, et esmalt põhiosa, seejärel intressid ja lõpuks viivised, kuid sealjuures toimub intresside ja viiviste arvestus loogiliselt kuni põhiosa täieliku tasumiseni. Mingisugust lambist võetud piirimäära (viivised ei tohi olla suuremad kui põhiosa) ei ole olemas. Selline piirmäär on kehtestatud üksnes (riiklikus) maksekäsu kiirmenetluses, kus menetlus toimub elektroonselt ilma kohtunike osalemiseta. Tavalises riiklikus kohtumenetluses sellist piirmäära pole (kuigi mõnikord kohtunikud sellist piirmäära tahavad rakendada). Ammugi ei pea eelnimetatud piirmäära automaatselt rakendama erakohtu menetluses. Vahekohus aga on erakohtumenetlusel põhinev õiguse mõistmise mehhanism, kus pooled kehtestavad ise sobivad mängureeglid.
Siinne praktika, kus aastatepikkuse võla lõppintressiks koos viivistega kujuneb vaid mõne kuu intress, on küll pisut kummaline.
Aga senine praktika on seda näidanud, et niipea kui laen hapuks läheb, lõpetatakse päevapealt igasugune intresside ja viiviste arvestamine.