Tekkis küsimus, et kui tõhus või põhjalik on OmaRaha portaalis laenajatele tehtav taustakontroll? Investorina paneb mõtlema, et äkki see ei ole piisavalt põhjalik, kuna aina rohkem laene jääb viivisesse ning viimase kuu jooksul on laekunud kohati vaevalt pool sellest, mis peaks laekuma.

Konkureerivas isePankuris aga satuvad mul laenud haruharva viivisesse ning tean, et seal on taustakontroll ja võlglastega tegelemine üsna efektiivseks tehtud.

Seega, äkki antakse laenu siin liiga kergekäeliselt?

Tere.
Kasutame taustakontrolliks Liisi järelmaksu kliendibaasi ja Krediidiinfo maksehäireregistrit. Kuni 800 skooriga klientidelt küsime konto väljavõtet. Liisi järelmaks on seda meetodit täiustanud juba 15 aastat, omaraha puhul oleme lati seadnud ühe nivoo võrra kõrgemale. Skoorimisega tegeleb Liisi helpdesk ja seda tehakse täie tõsidusega. Ka võlglastega tegeldakse parimal võimalikul moel. Esimesed on üles pandud Krediidiinfo registrisse ja antud kohtusse.
Hetke statistika näitab, et laenudest, mis saaksid olla võlas 91+ päeva, on seda 7,5%. Oleme eesmärgiks seadnud 5%, aga ka 7,5% pole halb number ega tähenda kaugeltki seda, et kõik need 7,5% saamata jääksid. Päris mitmed 91+ võlglased on maksma hakanud. Neist, kes saaksid olla võlas 31+ päeva, on seda hetkel 10%. Siinkohal tasuks mainida, et on olemas tagatisfond, millest kompenseeritakse keskeltläbi 60% võlast. Seega läheb investoril kaotsi ca 3% investeeritud summast.
Teie väidet, et laekunud on vaevalt pool, on esmapilgul raske uskuda. Meie arvutused näitavad, et kõiki asjaolusid arvesse võttes (hapud laenud, tagatisfond, vahendustasu) on üsna lihtne teenida 20% aastas, nutikamate seadete puhul lausa 30%.
Omaraha.ee.

arne
... Meie arvutused näitavad, et kõiki asjaolusid arvesse võttes (hapud laenud, tagatisfond, vahendustasu) on üsna lihtne teenida 20% aastas, nutikamate seadete puhul lausa 30%.
Omaraha.ee.

Oleks tänuväärne, kui tutvustaksite neid nutikamaid seadeid lähemalt.
Praegu on küll arvamus kujunemas selline, et laenamine on suure arvu mittetasumiste tõttu ebamõistlik tegevus.

Võrdluseks, et IsePankur kirjutab tänases Äripäevas, et neil on hapude laenude maht langenud 2,3%-ni. Olen ka seal 6 kuud investorina tegutsenud ja huvitaval kombel on tõepoolest ainult 1 laen viivises ja keskmine tootlus 20,44%.

Loodaks, et ka Omaraha jõuab niikaugele, et statistikas hakatakse keskmist tootlust kuvama. Praegu on seda suhteliselt piinarikas ise välja arvutada, eriti kui ei saa täpselt aru palju tagatisfondist tegelikult midagi kompenseeritakse.

Statistika on täiendamisel, sinna tuleb ka tootlus. Numbrid, millest ülalpool kirjutan, on keskmised. Loomulikult on mõne seis parem, mõnel kehvem.
Vastus rannikule! Paljud kasutavad sellist skeemi:
1) ühte lepingusse minev summa on 1/20 või isegi 1/30 koguinvesteeringust.
2) tehakse kaks paralleelset seadet, üks neist soovituslike intressidega, teine 5-15% kõrgematega (jutt on pikematest laenudest). Kui mängus on näiteks 2’000 €, siis soovituslike intressidega 50€, kõrgematega 30€.
3) kõige madalamasse skoorigruppi investeeritakse väiksemaid summasid või siis küsitakse kõrgemaid intresse.
* Lisaks sellele soovitame jälgida ootel taotluste laenujääke.

Seoses muutustega ei tohiks 2) punkt enam muud mõju omada kui lihtsalt kõrgema intressi puhul suurema summa investeerimist?

Avalikele pakkumistele see tõepoolest olulist mõju ei avalda, küll aga automaatsetele. Viimased on hetkel selges ülekaalus.

Automaatsete all peate silmas siis neid, mis täituvad koheselt, ilma et investeerimise lehele ilmukski?

Jah. Nende puhul otsib masin välja soodsaima pakkumise, kuhu võib ühelt investorilt minna mitu summat erinevate parameetritega.

arne
Jah. Nende puhul otsib masin välja soodsaima pakkumise, kuhu võib ühelt investorilt minna mitu summat erinevate parameetritega.

Kuidas siis ikkagi on?
Esmapilgul tundub allolev info eelnevale vastu rääkivat.
https://www.omaraha.ee/forum/topic/39/

Tsiteerides Arnet: "...Uues versioonis toimib asi nii, et kui laenaja küsib näiteks 50%, lähevad sisse kõik pakkumised, mille intress on kuni 50% ja täpselt 50% intressiga nad sisse lähevadki. Seega ei pea investorid enam peale passima ja käsitsi pakkumisi tegema."

Tsiteerides Rahafoorumit: "Mina sain sellest intressi jutust siin sedasi aru, et kui minu investeerimistingimustes on intress 25% ja laenutaotleja teeb taotluse 50% peale, siis minu investeering tehakse 50%'ga.
Sain õigesti aru või on ikkagi kuidagi teisiti?"

Tsiteerides Arnet: "Saite õigesti aru."

Seega uues versioonis peaks pakkumused realiseeritama laenaja poolt pakutud maksimaalse intressiga ja ühe laenu jaoks topelt parameetrite seadistamine ei oma enam tähtsust. Paraku näen, et minu pakkumused lähevad endiselt käiku ikkagi minu poolt seadistatud intressiga, mitte laenaja poolt pakutud kõrgema intressiga.
Kas uus versioon ei ole veel käivitunud või olen millestki valesti aru saanud?