StockChimp
Kui koostan rohkem kui 1 laenupakkumist täpselt samade tingimustega, siis võib juhtuda, et mu raha läheb samasse laenu rohkem kui 1 kord?

Jah, nii juhtubki.
Omaraha.ee

StockChimp
Tundub jah, et katseeksituse meetod koos intressi maksimeerimisega parim meetod. Osad siin siiski väga odavate protsentidega lepivad, vaatan. Huvitav, kas neil ikka meeles, et osad laenud ka hapuks lähevad… Siit veel üks küsimus:Roosaare statistikast võib välja lugeda, et umbes 100-st laenust(eesti, 901-1000) oli tal 8,2% punases, omaraha statistika näitab, et halbade laenude osakaal väga väike. Millest lähtuvalt peaks arvestama realistliku statistilist kahjumit - mitu protsenti laenudest osutuvad sellisteks, et peaks pöörduma tagatisfondi poole?

Peale sundmüügi rakendamist 01.03.2014 läks võlglaste statistika kahjuks veidi valeks, sest müüdud laenud kukuvad sealt välja. See näitab tänast seisu, mis ei anna sisuliselt mitte midagi. Laias laastus võite arvestada, et 5% läheb müüki, millest 80% ehk kokku 4% saate läbi fondi tagasi. Punasses ja kollases võib neid rohkem olla, kuid osa neist õnnestub viimses faasisi siiski ära lahendada.
Omaraha.ee

peeter82
Boonus null.
6 kuud
901–1000 23% üle 2000 ehk ei saa sisse
801–900 27% üle 2000, ei saa
701–800 30% 250-350€, SAATE SISSE; pääsetegi ainult sellesse skoorigruppi, mis ei ole pikemas plaanis hea
1 aasta
901–1000 25% üle 2000, ei saa
801–900 27% 1200-1600, ei saa
701–800 32% 1500-1700, ei saa
601–700 0%
2 aastat
901–1000 25% 800-1300, vahel ehk saate
801–900 27% 150-200, SAATE SISSE
701–800 32% 200-300, SAATE SISSE
601–700 0%

Viimased numbrid näitavad, mis tasemel te täna selliste intressiega sisse saate. Ehk on abiks.
Omaraha.ee

Mida need viimased numbrid näitavad, neid näeb ainult administraator?

Kuna laene antakse väikeste summadena siis oluline ei ole ju nö laenufond mingi protsendi juures, määravaks on pakkujate arv.
Pakkumused tabelit võiks täiustada, et oleks nõudluse/pakkumise tasakaal paremini välja loetav.

Täpsustaks, see 5% käis siis 901–1000 Eesti laenude kohta?
Olen lugenud, et tagatishond katab 60-80%, kas on toimunud mingi muutus ja kindlalt 80% kaetakse?

StockChimp
Täpsustaks, see 5% käis siis 901–1000 Eesti laenude kohta?Olen lugenud, et tagatishond katab 60-80%, kas on toimunud mingi muutus ja kindlalt 80% kaetakse?

5% käis ainult Eesti laenude kohta. Väljamakse tase 80% saavutati umbes pool aastat tagasi ja on seal kenasti püsinud. Loodetavasti püsib edaspidigi.
Omaraha.ee

StockChimp
Mida need viimased numbrid näitavad, neid näeb ainult administraator?Kuna laene antakse väikeste summadena siis oluline ei ole ju nö laenufond mingi protsendi juures, määravaks on pakkujate arv. Pakkumused tabelit võiks täiustada, et oleks nõudluse/pakkumise tasakaal paremini välja loetav.

Viimaseid numbreid näeb tõesti ainult administraator. See siin oli lihtsalt väike näide hetkeseisust.
Pakkumuste tabel on tõepoolest üsna madala informatiivsusega, kuid meil pole tekkinud head ideed, kuidas seda muuta. Üks võimalik variant on selline, et näitame iga skoori ja lepingu pikkuse kohta maksimaalset summat, millega hetkel veel sisse pääseb.
Omaraha.ee

arne

No need “viimased numbrid” nagu aru saan siis on parim statistiline indikaator, on teada, kas ei pääse sisse, pääseb või võibolla.
Taotlused veerus saaks näitesk värvidega tähistada lahtrid, tumeroheline=jah, heleroheline=võibolla.
Ka nii võiks abiks olla aga eks võimalusi ole veel mitmeid. Loodetavasti leiate hea lahenduse.

Taotlused veerus jääb veel segaseks, kas mulle kuvatakse ka laenu summasid, milles juba sees olen, või mitte.
Poleks paha, kui kuvataks, millistest laenudest taotluse summa koosneb.

Järeldan antud vastusest, et 5% on eesti laenude keskmine, või siiski mitte?
Kui saladus pole, küsiks, milline on protsent erinevate skooride puhul? :)

siin inf lühemate laenude kohta aga mida 5-7 aastastele soovitate?

Ma nii pikaajaliselt oma raha lukku ei tahaks panna, või, no tegelt võiks olla võimalus laene müüa, siis saaks vajadusel portfelli müüa ja nii pehmendaks pikaajaliste laenude kirvest protsenti.