Kevad on alanud ning elu hakkab aeda ja terrassile tagasi tulema. Nüüd on aeg hakata mõtlema taimede idandamisele ja ettekasvatamisele. Millest alustada?
Juba veebruari lõpus võiks mulda pista pikema idanemisaja ja aeglase kasuvaga taimed, näiteks tšillid, paprikad ja pelargoonid. Siiski on enamike taimede külviajaks mõistlik märts kuni mai, sest liiga vara aknalaual potti pistetud seemnest võib valgusepuudusel muidu kasvada väljaveninud ja õrn taimeke. Õige ajastuse korral saab aga ettekasvatatud seemikud istutada otse õue või rõdupotti ning nautida nende ilu ja vilju.
Kui soovite ise tomateid ette kasvatada, siis nende jaoks on õige külviaeg märts. Kiire idanemisega kurgi võib samuti märtsis potti pista ja neid valgusküllases kohas kasvatades saab tegelikult juba mai lõpus esimesi kurgikesi nautida. Samas peab selleks olema ruumi – kurgitaim tahab sidumist ja hoolitsemist.
Üldiselt aga kiirendab taimede ettekasvatamine õitsemist ja suurendab saaki. Kui on soov juba kevadel basiilikut nautida või salatilehekesi näksida, tasub aknalauale soetada minikasvuhoone või katta taimekasvatusanumad kilega, sest soojus kiirendab taimede kasvu. Kui aga on plaan basiilikut kasvatada aias või rõdul, siis tasub külviajaks valida aprilli keskpaiga. Maisse tuleks jätta avamaa kurgi, maisi, kõrvitsa ja suvikõrvitsa külvamine.
Kuidas külvata?
Esmalt tuleb täitsa potid mullaga, mida on hea osta kauplusest, sest siis ei sisalda muld umbrohuseemneid ja -juuri. Kui külvata iga seeme eraldi potti, pole vajadust hiljem pikeerida. Optimaalseks sügavuseks peetakse viiekordset seemne suurust, näiteks 2 mm seemned tuleks külvata 1 cm sügavusele. Tomatite ja paprikate soovitatav külvisügavus on 0,5-1 cm.
Pärast külvamist tuleb mulda kasta ning idanemise kiirendamiseks tasub katta kilega, sest meie kevaded on ettearvamatud ja aknalaual ei pruugi olla piisavalt soe. Näiteks tomati idanemise temperatuur võiks olla 24-26°C ja paprika puhul 26-28°C. Kui taim nina mullast välja pistab, tuleb kile eemaldada. Pärast idulehtede avanemist peab taimed pikeerima ehk istutama veidi sügavamale kui idanemispotike.
Aed tahab samuti hoolt ja armastust
Kevadised aiatööd tähendavad, et maa tahenedes tuleb koristada maapinnalt talvega kogunenud praht ning kobestada taimi ümbritsevat pinnast. Mulda õhustades hukkuvad mullas talvitunud kahjurid ja tärkama asuv umbrohi. Samuti võiks kobestamise käigus lisada lämmastikurikast kevadväetist ning sõnnikut nii lilledele kui ka maasikatele ja vaarikatele. Okaspuud liigset väetamist ei taha.
Kevadel on ka õige aeg puid ja põõsaid lõigata ning pritsida. Lõikamisega võib alustada varakult, lihtsalt tavaliselt on endal külma õhutemperatuuriga ebamugav aiatöid teha. Samas on külmunud pinnasel parem toimetada, sest siis ei vaju redel maasse ning jalad ei saa poriseks. Kindlasti tuleb ära lõigata puude ja põõsaste vigastatud oksad, viljapuudel ka vähiga nakatunud oksad, mis tuleb seejärel põletada. Puudel tuleb eemaldada ka võra sisemuse poole, omavahel ristikasvanud ja üksteist hõõrduvad oksad ning vesikasvud.
Kevadel on tarvis viljapuid ja roose pritsida, näiteks raudsulfaadi lahusega, mis tapab haigustekitajaid ning kahjurputukaid aga pärsib samblike arengut tüvedel ning okstel. Kevadise pritsimise edasilükkamine suvisema aja peale ei ole õige – lehtes puude pritsimine on tunduvalt töömahukam ning vahendit kulub rohkem.
Paljud ilupõõsadki õitsevad rikkalikumalt, kui neid kevadel parajal määral pügada. Pügamine teeb põõsad tihedamaks, aitab säilitada nende kompaktset kuju ning annab jõudu. Tugevat lõikust vajavad kontpuud, hortensiad, enelad, vähesemat põõsasmaranad, kukerpuud, kanarbikud ja erikad. Erinevad põõsasordid õitsevad erinevatel aegadel, seega tuleb nendega tegeleda samuti erinevatel aegadel.
Kui vajad uusi viljapuid ja -põõsaid, soovid soetada mullatihendajat, murutraktorit või kasvuhoonet, saab Omaraha.ee Sulle alati abiks olla. Tutvu Omaraha laenupakkumistega SIIN.
Laen on finantskohustus. Enne lepingu sõlmimist tutvu tingimustega ja vajadusel pea nõu asjatundjaga.