Värvid ei anna midagi, statistiline keskmine ei näita midagi. Praegune süsteem on OK.
kindlus
Jääb vähe segaseks, kui süsteem pakub taotlejale laenu näiteks 20%-ga aga osa laenust täidetakse 21% pealt või kõrgemalt, siis eksitakse ju algselt pakutud protsendi suhtes. Või teavitatakse taotlejat, et protsent kujuneb oksionil ja võib ka mõnevõrra kõrgemaks osutuda? Või teeb süsteem eelkalkulatsiooni ja jõutakse järelduseni, et vastava protsendiga saab laen täidetud?
Sõltuvalt laenu pakkujate arvust, laenatavatest summadest per üks laenaja saab ju välja arvutada, kus laen täitub. Boonus võib mõjutada, kes lõpuotsas sisse pääseb. Objektiivsus on muidugi oluline aga, nende värvide kuvamisel, mida värskemate andmete pealt tulemus saadakse, seda parem oleks.
Kui süsteem kuvaks nö kollast tsooni(lisaks ka punast, rohelist), näitaks, kas ja milliste maksimaalsete protsentidega on lootust laenu välja anda oleks investorile kasulik. Vahel tasub vast mõnda aega oodata ja kõrgemat protsenti jahtida. Arvaksin, et selline muudatus võib kergelt tõsta, mitte langetada üldist intressitaset.
“Pakkumused” tabel ei ole tegelikult ainus koht, kus saaks neid värve kuvada. Investeerimistingimuste intresside seadistamisel saaks anda erinevatele numbritele eri värvi taustad. Pakkumused tabel oleks vb mingis mõttes sobivam koht aga intresside seadistamisel oleks kiiremini kasutatav variant.
Mu arust võiks küll mingit algoritmi katsetada, vaadata, kas soovitud lahendust õnnestub välja töödata.
Kas ja milliselt kogenud kasutajad seda kasutaksid oleks üks küsimus, algajatele võiks aga küll abiks olla.
Pakkumused tabeli selgituses on segadusttekitav sõna “vahendustasu” võiks ehk asendada sõnaga “boonus”.
Nagu aru saan kuvatakse kõrgemate protsentide juures välismaiste laenude taotluseid.
See on eksitav, kuna tabel avaneb Eesti investeerimistingimuste alt, kui neid siiski tahta seal kuvada,
siis võiks vastavad taotlused eristuda eesti omadest või olla kasvõi selgitav lause, et tabel kuvab ka välismaiseid taotlusi.
StockChimp
Sõltuvalt laenu pakkujate arvust, laenatavatest summadest per üks laenaja saab ju välja arvutada, kus laen täitub. Boonus võib mõjutada, kes lõpuotsas sisse pääseb. Objektiivsus on muidugi oluline aga, nende värvide kuvamisel, mida värskemate andmete pealt tulemus saadakse, seda parem oleks.
Kui süsteem kuvaks nö kollast tsooni(lisaks ka punast, rohelist), näitaks, kas ja milliste maksimaalsete protsentidega on lootust laenu välja anda oleks investorile kasulik. Vahel tasub vast mõnda aega oodata ja kõrgemat protsenti jahtida. Arvaksin, et selline muudatus võib kergelt tõsta, mitte langetada üldist intressitaset.
“Pakkumused” tabel ei ole tegelikult ainus koht, kus saaks neid värve kuvada. Investeerimistingimuste intresside seadistamisel saaks anda erinevatele numbritele eri värvi taustad. Pakkumused tabel oleks vb mingis mõttes sobivam koht aga intresside seadistamisel oleks kiiremini kasutatav variant.
Mu arust võiks küll mingit algoritmi katsetada, vaadata, kas soovitud lahendust õnnestub välja töödata.
Kas ja milliselt kogenud kasutajad seda kasutaksid oleks üks küsimus, algajatele võiks aga küll abiks olla.
Pakkumused tabeli selgituses on segadusttekitav sõna “vahendustasu” võiks ehk asendada sõnaga “boonus”.
Nagu aru saan kuvatakse kõrgemate protsentide juures välismaiste laenude taotluseid.
See on eksitav, kuna tabel avaneb Eesti investeerimistingimuste alt, kui neid siiski tahta seal kuvada,
siis võiks vastavad taotlused eristuda eesti omadest või olla kasvõi selgitav lause, et tabel kuvab ka välismaiseid taotlusi.
Laenutaotluse liugurit liigutades tegin enda jaoks avastuse, lisaks skoorile ja laenupikkusele sõltuvad intressimäärad laenusumma suurusest(ehk siis tänu asjaolule, et väiksemad summad täituvad madalama intressimäära juures).
Värvidega(sh tonaalsuse muutusega) saaks intressi määramisel soovitusi anda aga kogenud(ja ka algajale) kasutajale võiks sobida detailsem lahendus. Tegin graafiku, mis võiks olla olukorda illustreeriv(arvud ei ole reaalsust kajastavad):
https://drive.google.com/open?id=0B5zEfJGsZvNBNzB4TmxNR3Q4ZU0
Horisontaaltelg näitab laenusummasi, vertikaaltelg intressimäärasid. Roheline ala näitab, millisel intressitasandil saavad laenusummad täidetud, kui vastavas summas laenutaotlus turule tuleks. Punane on nö “ei saa” ala.
Veerg “Laenude täitumise positsioon” näitab, millises intressivahemikus laenu on võimalik välja anda, ehk siis positsioneerida end laenuturul. Intressitase VS positsioon optimeerib laenuandja oma strateegiat, mida kõrgem positsioon(madalam intress), seda rohkemates laenudes osaletakse. Siiani kirjeldatud graafiku saab luua puhtalt hetkeseisu alusel, aga võib ka väiksema ajalise intervalliga.
Kasutajatel on erinevad eesmärgid, mõni soovib suuremat summat kiiremini sisse saada, mõni teeb peenhäälestust ja jahib kõrgeimaid intresse. Nende andmete alusel saab interssitasemeid täpsemalt positsioneerida ja kohandada intresse, lähtuvalt eelistustest, kuidas keegi laenuturul osaleb. Turusituatsiooni muutumisel oleks ka üsna lihtne tuvastada, et investeerimistingimused on paigast ära.
Laenutaotlused laekuvad aga erineva pikkuse ja skoorigrupi alusel erinevalt. Mingites kohtades võib ilmselt intressidega jäädagi mängima aga kui laenutaotlusi ei ole siis miskit välja ei lähe. Siinkohal võiks laenuandjat huvitada teave, millise ajalise vahemikuga vastavas seadistuspunktis laenud välja läheksid. Kuna tulevikku ei näe, siis laenude mahte ja nende välja andmise sagedust saab kajastada vaid statistika alusel. Tabelis olevad diagonaalselt jooksvad numbrid on statistika alusel, näitavad, intressist ja laenusummast sõltuvalt, mitu korda mingil ajaperioodil(näiteks 1 kuu) laen välja läheks. Piisavate statistiliste andmete korral saaks ka kajastada laenude nõudluse muutusi intressimäärade muutustest lähtuvalt.
Raamiga rida siis näitab, et 22%-lise intressimäära korral ollakse nö “sees”, kolmandal positsioonil(milles samaaegselt kajastab ka, mil määral laenudes osaletakse) ja statistikale tuginedes antakse laenu välja 2 korda kuus. Nende kahe arvu alusel oleks võimalik seadistamine ilma intressidega jätkuva “mängimiseta” 1. on olemas täpne, aktuaalne teave, millisel positsioonil turul ollakse
2. saab paika panna strateegia laenude väljastamise sageduse alusel.
Kuvamiseks ei oleks vajalik graafik. Mugav oleks, kui intressi seadistamisel oleks noolekeste klõpsimise asemel rippmenüü(et korraga rohkem infot kuvada) ja vastavad arvud(laenude täitumise positsioon ja statistiline arv, mitu korda kuus laenu väljastatakse) oleksid intressimäära järel sulgudes.
Siia juurde sobiks veel üks mugavdus, näiteks, kui turg positsiooni suhtes +/- 5% nihkub tuleb emailile teavitus, “vaata vastavas seadistuspunktis oma investeerimistingimused üle”.
StockChimp
Värvidega(sh tonaalsuse muutusega) saaks intressi määramisel soovitusi anda aga kogenud(ja ka algajale) kasutajale võiks sobida detailsem lahendus. Tegin graafiku, mis võiks olla olukorda illustreeriv(arvud ei ole reaalsust kajastavad):
https://drive.google.com/open?id=0B5zEfJGsZvNBNzB4TmxNR3Q4ZU0
Horisontaaltelg näitab laenusummasi, vertikaaltelg intressimäärasid. Roheline ala näitab, millisel intressitasandil saavad laenusummad täidetud, kui vastavas summas laenutaotlus turule tuleks. Punane on nö “ei saa” ala.
Veerg “Laenude täitumise positsioon” näitab, millises intressivahemikus laenu on võimalik välja anda, ehk siis positsioneerida end laenuturul. Intressitase VS positsioon optimeerib laenuandja oma strateegiat, mida kõrgem positsioon(madalam intress), seda rohkemates laenudes osaletakse. Siiani kirjeldatud graafiku saab luua puhtalt hetkeseisu alusel, aga võib ka väiksema ajalise intervalliga.
Kasutajatel on erinevad eesmärgid, mõni soovib suuremat summat kiiremini sisse saada, mõni teeb peenhäälestust ja jahib kõrgeimaid intresse. Nende andmete alusel saab interssitasemeid täpsemalt positsioneerida ja kohandada intresse, lähtuvalt eelistustest, kuidas keegi laenuturul osaleb. Turusituatsiooni muutumisel oleks ka üsna lihtne tuvastada, et investeerimistingimused on paigast ära.
Laenutaotlused laekuvad aga erineva pikkuse ja skoorigrupi alusel erinevalt. Mingites kohtades võib ilmselt intressidega jäädagi mängima aga kui laenutaotlusi ei ole siis miskit välja ei lähe. Siinkohal võiks laenuandjat huvitada teave, millise ajalise vahemikuga vastavas seadistuspunktis laenud välja läheksid. Kuna tulevikku ei näe, siis laenude mahte ja nende välja andmise sagedust saab kajastada vaid statistika alusel. Tabelis olevad diagonaalselt jooksvad numbrid on statistika alusel, näitavad, intressist ja laenusummast sõltuvalt, mitu korda mingil ajaperioodil(näiteks 1 kuu) laen välja läheks. Piisavate statistiliste andmete korral saaks ka kajastada laenude nõudluse muutusi intressimäärade muutustest lähtuvalt.
Raamiga rida siis näitab, et 22%-lise intressimäära korral ollakse nö “sees”, kolmandal positsioonil(milles samaaegselt kajastab ka, mil määral laenudes osaletakse) ja statistikale tuginedes antakse laenu välja 2 korda kuus. Nende kahe arvu alusel oleks võimalik seadistamine ilma intressidega jätkuva “mängimiseta” 1. on olemas täpne, aktuaalne teave, millisel positsioonil turul ollakse
2. saab paika panna strateegia laenude väljastamise sageduse alusel.
Kuvamiseks ei oleks vajalik graafik. Mugav oleks, kui intressi seadistamisel oleks noolekeste klõpsimise asemel rippmenüü(et korraga rohkem infot kuvada) ja vastavad arvud(laenude täitumise positsioon ja statistiline arv, mitu korda kuus laenu väljastatakse) oleksid intressimäära järel sulgudes.
Siia juurde sobiks veel üks mugavdus, näiteks, kui turg positsiooni suhtes +/- 5% nihkub tuleb emailile teavitus, “vaata vastavas seadistuspunktis oma investeerimistingimused üle”.
Uskumatu lugu. Kust sellised tulevad?
vivaldi