Tahan siis juba ise ka oma 10 senti purskaevu visata.
Lahendus nagu “Exit Auction” tundub mõistlik kompromiss. Sellist asja nagu “Secondary Market” kus investor ise valib mida edasi müüb otseselt ei poolda. Sõltuvalt eesmärgist on vaieldav, kas väljumismüüki peaks kohaldama A) alati tervele portfellile, või siis B) vaid kindlatele investeerignutüüpidele (lühilaen kuni 3 kuud, 6 kuud… 10 aastat).
Variant A aitaks paremini säilitada tootlikkust, aga ei soodustaks olemasoleva OR investori alleshoidmist. Kõik müüdud, käed puhtad, Adios OR! Variant B on nn “pehme Brexit” mis laseks investoril strateegiat muuta ilma portaalist lahkumata, aga selline paindlikkus on kahjulik üleüldisele tootlikkusele (ja seeläbi ka uute investorite huvile OR portaali vastu).
Kuidas “Exit Auction” detailides tomida võiks:
Kõik laenud s.h rohelised, kollased ja punased lähevad korraga müüki kus iga üksiku laenuosaluse saab üle osta vaid üks investor. Täiendavat osaluste tükeldamist uute omanike vahel ei poolda.
Ostja selgitatakse oksjoni korras kus müüja saab määrata minimaalse hinna (% põhiosa jääkväärtusest) alla mille pole nõus müüma, aga iga oksjoni algatamine maksab fikseeritud tasu sõltumata sellest kas terve portfell saab müüdud või mitte.
Tehnilise teostatavuse korral võiks anda müüjale ka valida mida teha laenudega mida keegi ei ostnud: 1) jätab endale alles 2) annab need automaatselt üle odava kokkuostuhinna eest tagatisfondi
HannesR
Lahendus nagu “Exit Auction” tundub mõistlik kompromiss. Sellist asja nagu “Secondary Market” kus investor ise valib mida edasi müüb otseselt ei poolda. Sõltuvalt eesmärgist on vaieldav, kas väljumismüüki peaks kohaldama A) alati tervele portfellile, või siis B) vaid kindlatele investeerignutüüpidele (lühilaen kuni 3 kuud, 6 kuud… 10 aastat).
Variant A aitaks paremini säilitada tootlikkust, aga ei soodustaks olemasoleva OR investori alleshoidmist. Kõik müüdud, käed puhtad, Adios OR! Variant B on nn “pehme Brexit” mis laseks investoril strateegiat muuta ilma portaalist lahkumata, aga selline paindlikkus on kahjulik üleüldisele tootlikkusele (ja seeläbi ka uute investorite huvile OR portaali vastu).
Kuidas “Exit Auction” detailides tomida võiks:
Kõik laenud s.h rohelised, kollased ja punased lähevad korraga müüki kus iga üksiku laenuosaluse saab üle osta vaid üks investor. Täiendavat osaluste tükeldamist uute omanike vahel ei poolda.
Ostja selgitatakse oksjoni korras kus müüja saab määrata minimaalse hinna (% põhiosa jääkväärtusest) alla mille pole nõus müüma, aga iga oksjoni algatamine maksab fikseeritud tasu sõltumata sellest kas terve portfell saab müüdud või mitte.
Tehnilise teostatavuse korral võiks anda müüjale ka valida mida teha laenudega mida keegi ei ostnud: 1) jätab endale alles 2) annab need automaatselt üle odava kokkuostuhinna eest tagatisfondi
karl
Kas intress polegi fikseeritud protsent laenu jäägist?
Annuiteetgraafiku puhul makstakse suurem osa intresse ära alguses. Selles see point ongi, et mingist hetkest ei ole absoluutselt mõtet osta ilma allahindluseta laenu, sest intresse sealt lihtsalt enam piisavalt ei laeku.
soodnelaen
Selge on see, et kõikide investorite meelt mööda olla on võimatu, seega peaks üritama teha suurema osa tahtmise järgi.
Endiselt siiski arvan, et peaks ikka lähtuma püstitatud eesmärgist, mitte investorite meeltmööda olemisest. Kui on teada, mida sellega saavutada tahetakse, siis saab ka öelda milline lahendus ja kui edukalt võiks seda eesmärki täita aidata.
Antud hetkel jäi Arne viimasest kommentaarist mulje, et mingid investorid on väga seda järelturgu tahtnud, aga samas ei taheta ressurssi sinna alla panna ja plaanis on vast tehniliselt kõige lihtsam (tunduv) lahendus. Kas see ka püstitatud eesmärki täidab, on raske öelda, sest eesmärk ei ole vähemalt mulle siiani selge.
Kui eesmärk on likviidsust tekitada, siis isiklikult vähemalt kahtlen, et see kõik-või-mitte-midagi-ja-ainult-suur-osa-portfellist-korraga-müüki lahendus seda väga täidab. Muidugi võimalik, et Omaraha teab, et suured ostjad on ukse taga ootamas seda võimalust, et regulaarselt sisse logida ja neid noppimas käia.
olavi
Annuiteetgraafiku puhul makstakse suurem osa intresse ära alguses. Selles see point ongi, et mingist hetkest ei ole absoluutselt mõtet osta ilma allahindluseta laenu, sest intresse sealt lihtsalt enam piisavalt ei laeku.
Ajad nüüd midagi sassi? Annuiteetgraafiku puhul on igakuised maksed sama suured, mistõttu alguses moodustab intressimakse suurema osa igakuisest maksest. Küll aga on ta osakaal suurem ainult sellepärast, et põhiosajääk on suurem. Intressiarvestus käib ikka põhiosajäägilt, mitte mingi suva järgi.
Juurdehindlusega ei saa neid asju osta lihtsalt, sest see 1% üleöö moodustab sellest tootlusest lihtsalt nii suure osakaalu. Nagu eespool näite tõin, siis 20% puhul 2% juurdehindlus/teenustasu on sisuliselt enam kui 1 kuu intressitulu.
Pean tunnistama, et RahaFoorumil on annuiteetgraafiku osas õigus, ei kontrollinud ennist siinseid makseid enda portfellis. Selles osas võlgnen vabanduse.
Allahindlusest hoidumisel on arusaadav madalate tasude komponent aga kui on kiire ja keegi ühes suures tükis ostma pole nõus?
Teisest otsast miks mitte lisada ka juurdehindluse võimalus. Paljud võlakirjad kauplevad kõrgemal ja tasuma peab hinnalisana ette järgnevast aastast laekumisi. Lepinguid ei pruugi saada olla, vaba raha hulk suur. Valmis portfell oleks sellistel hetkedel heaks saagiks.
oppear
Allahindlusest hoidumisel on arusaadav madalate tasude komponent aga kui on kiire ja keegi ühes suures tükis ostma pole nõus?
Teisest otsast miks mitte lisada ka juurdehindluse võimalus. Paljud võlakirjad kauplevad kõrgemal ja tasuma peab hinnalisana ette järgnevast aastast laekumisi. Lepinguid ei pruugi saada olla, vaba raha hulk suur. Valmis portfell oleks sellistel hetkedel heaks saagiks.
RahaFoorumVõimalik, et ma ei väljendanud oma mõtet nii nagu oleksin võinud, aga mu jutu point oli selles, et näiteks kaheaastase laenu puhul tasutakse esimesel aastal kokku umbes 75% intressitulu ja viimasel aastal vaid 25%. Põhiosa tasutakse esimesel aastal 45% kogu laenusummast.
Ma saan aru, et intresse makstakse põhiosa jäägilt, kuid kuna põhiosa makstakse alguses tagasi tunduvalt aeglasemalt kui lõpus, siis ei ole laenu maksegraafiku lõpu soetamine eriti tulus? Või on siin ikkagi loogikaviga?
Robustselt võttes on tulusam välja laenata nii, et põhiosa makstakse tagasi alles lepingu lõpus ja jooksvalt ainult intresse vs jooksvalt ainult põhiosa ja lõpus kõik arvestatud intressid. Või tuleb kokku sama tulususega cash flow? Excel on sellisel kellaajal keeruline :P
Olavi, sul tunduvad teadmised laenumatemaatika vallas veidi kesised olema. Guugelda veidi ringi, netiavarustes näiteid küllaga mis vast pildi selgemaks loovad. Seniks kuni su jutust on kaugele näha, et põhiasjadki selged pole, ei ole erilist pointi filosofeerida käsh flõust ja tulususest.
..või siis sa lihtsalt trollid. =)
procyonlotor
..või siis sa lihtsalt trollid. =)
olavikle läks jah veidi lappama, arvutasin need asjad excelis üle ja kirun, et keegi seda mulle varem ei öelnud
Esialgu oleks hea kui saaks kasvõi “piiratud järelturu” tekitada. Tahaks oma eraisiku laenud iseenda firmale müüa.
karl
karl
Esialgu oleks hea kui saaks kasvõi “piiratud järelturu” tekitada. Tahaks oma eraisiku laenud iseenda firmale müüa.
Vat seda oleks hullumoodi vaja! Siin ei tohiks ju ka hinnas probleeme tekkida. Ja portaali vahendustasuga saaks ehk ka hakkama.