Jõulud on imeline aeg… kuni hetkeni, mil pühadele eelnev grupivestlus täitub esimeste sõnumitega: “Mis me sel aastal kingime?”, “Kas teeme loosipaki?” ja “Kas paneme kingipiiriks 50 eurot?”. Kõigil on head kavatsused, aga just siis hiilib ligi see tuttav ebamugavustunne. Kas ma peaks sel aastal rohkem panustama, kui tegelikult võimalik? Kas teised ootavad minult kingiks midagi suurt ja kallist?
Ja see ei ole tegelikult lihtsalt jõulustress. Sageli peitub selle taga süütunne, mis kasvab ootustest, vaiksetest eeldustest ja soovist mitte olla see inimene, kes teeb odavama kingi. Nii kujunebki märkamatult välja olukord, mida keegi tegelikult ei plaani, kuid kuhu kõik vaikselt kaasa libisevad ehk omavaheline ületrumpamine.
Miks tunneme justkui survet, et kingitus peab olema kallis?
Surve jõulude ajal ei ole tegelikult ainult rahaprobleem. See on palju peenem – pigem suhete, ootuste ja alateadlike rollide teema. Raha on siin vaid nähtav kiht, mis toob need pinged lihtsalt pinnale.
See tunne tekib sageli siis, kui kardame kedagi alt vedada, võrdleme end teiste kingivalikutega või tunneme survet näidata hoolimist läbi kingi suuruse ja selle maksumuse. Pühadeaegne infomüra annab sellele kõigele veel hoogu juurde. Reklaamid ja sotsiaalmeedias jagatud “täiuslikud jõulud” loovad mulje, et peaksime justkui rohkem pingutama. Lookas kingikotid, hoolikalt lavastatud pildid ja lõputud kingiideede soovitused saadavad alateadlikult ühe sõnumi: osta rohkem ja tee uhkemalt!
Aga tegelikkus on palju lihtsam. Enamik meist ei vaja veel üht kingipakki, mille sisu jõuab lõpuks niikuinii kapi tagumisele riiulile tolmu koguma. Soojad sõnad, koos veedetud aeg ja läbimõeldud žestid loovad kordades rohkem rõõmu kui summa, mis kaardilt kingitarbeks maha läks.
Kuidas kokku leppida kingireeglites nii, et keegi haiget ei saaks?
Kingieelarvest rääkimine võib tunduda ebamugav, kuid tegelikult on see üks lihtsamaid viise vältida pingeid ja üleliigseid kulutusi. Enamasti on ka teistel sama küsimus hinges – lihtsalt keegi pole veel julgenud seda välja öelda. Seega tasub esimene samm ise teha.
Alusta ausalt ja lihtsalt. Näiteks: „Kuule, kas me võiks sel aastal kingipiiriks panna näiteks 20 eurot? Sooviks, et pühad oleksid kõigile stressivabad ja keegi ei tunneks survet üle pingutada.“ Selline sõnastus ei süüdista, vaid avab ukse rahulikule arutelule.
Hea on pakkuda ka konkreetset lahendust. Loosipakid, käsitöökingid, ühine kingieelarve või kokkulepe, et kingituse saavad ainult lapsed – kõik need aitavad ootusi ühtlustada ja vähendavad survet kulutada rohkem, kui tegelikult vajalik.
Oluline on ka toon. Kui rääkida sõbralikult ja heatahtlikult, ei võta keegi seda isiklikult. Pigem tunnevad inimesed kergendust, sest enamik ei soovi iga aasta kingitustega üle pingutada.
Lõppkokkuvõttes ei ole eesmärk kingitusi vähendada, vaid pingeid. Selged kokkulepped toovad jõuludesse rohkem rahu, rohkem rõõmu ja vähem seda tunnet, et peaks tegema rohkem, kui tegelikult jaksad.
Mõtestatud kingitused, mis toovad päriselt rõõmu
Kui mõelda tagasi kingitustele, mis on päriselt meelde jäänud, ei ole need tavaliselt kõige kallimad asjad poeriiulilt. Olulisem on, et kingitus oleks isiklik, läbimõeldud ja just selle inimese jaoks õige.
Üks hea viis teha mõtestatud kingitus on keskenduda kingisaaja tegelikele vajadustele. Kui tead, et sõber on just kolinud ja vajab midagi praktilist, kasvõi uut veekeetjat või kvaliteetset pannilabidat, on see tema jaoks kordades rõõmustavam kui saada kingiks hirmkallis, ent ebavajalik parfüüm. Muidugi võid sa ju alati ja otse küsida: „Kas sul on midagi, mida sa päriselt vajad või millest juba ammu mõelnud oled?“ See ei võta kingilt üllatust, aga aitab vältida mõttetuid oste.
Mõtestatud kingiks võib olla ka midagi sellist, kuhu oled ise aega ja hoolt panustanud. Isiklik kaart, väike album ühiste piltidega või oma küpsetatud kook – selliste kingituste puhul on tunda, et kinkija on päriselt pingutanud. Ja mis on kõige tähtsam, et kingituse väärtust ei määra selle hind. Raha ei ütle midagi selle kohta, kui palju sa kellestki hoolid. Kui loobuda mõttest, et kallis kingitus tähendab paremat kingitust, jääb rohkem ruumi päriselt olulistele asjadele – ausale suhtlusele, koosolemisele ja jõulurõõmule.
Et jõulud ei läheks üle käte
Rahulik tunne tuleb pigem sellest, et oled enda jaoks selgeks mõelnud, mida jõulud sinu jaoks tähendavad. Millised on sinu rahalised piirid ja mida saad nii endale kui ka teistele jõuluks lubada.
Kui piirid on kokku lepitud, ootused ausalt läbi räägitud ja kingid läbimõeldud, muutub ka pühadeaeg mõnusaks ja rahulikuks. Ja mis peamine – pärast pühi ei pea kellelegi, ka mitte iseendale, otsa vaatama tundega, et “sel aastal läks jälle ülekäte”.
Ometi juhtub vahel nii, et mõni ootamatu kulutus tuleb teha just pühade ajal. Auto vajab remonti, kodutehnika ütleb üles või tekib olukord, kus on koheselt raha vaja. Sellistel hetketel on Omaraha väikelaen üks võimalik lahendus, mis aitab kulud rahulikult ära katta, ilma et peaksid jõuluajal plaanitud tegevustest või kingitustest loobuma.
Oluline on, et iga selline otsus oleks teadlik. Väikelaen on finantskohustus, seega mõtle alati tõsiselt järele, kas laenu on päriselt vaja ning veendu selles, et suudad võetud laenu ka hiljem tagasi maksta.
Jõulurahu ei ole asi, mida saab poest osta. See algab väikestest valikutest: oma võimaluste tunnistamisest, ausatest kokkulepetest ja selgest rahaplaanist ning loomulikult kvaliteetajast oma lähedastega.
Omaraha soovib rahulikku jõuluootuseaega ning armsaid jõule!