Alates kevadest on seoses kehvenenud majandusolukorraga (teadagi mis põhjusel) omajagu rohkem laene läinud “punaseks” ja müüdud tagatisfondile, millega seoses on tootlus olnud üsna nigel (osadel kuudel isegi miinusmärgiga). Iseenesest loogiline halbadel aegadel.
Aga mis minu jaoks ei ole väga loogiline, on see, et samal ajal on tagatisfondis oleva raha hulk endiselt suurenenud, mitte vähenenud. Aprilli alguses oli seal 243k EURi ja nüüd detsembri alguses 304k EURi.
Portfelli statistika numbrite põhjal paistab mulle, et eelmisel kuul (novembris) maksis tagatisfond halba laenu ostes investorile tagasi 55% põhiosast. Võrreldes 2 aasta taguse ajaga on tagatisfondis viimastel kuudel raha ca 6 korda rohkem ja mulle tundub, et võiks vabalt investoritele suurema osa põhiosast tagastada. Miks on tagastav osa 55% ja mitte näiteks 80%?

Arne vastab ilmselt teravamalt aga minu arusaam on konservatiivsus, halvad ajad võivad halvemaks minna ja portaal peab seda kõike ennetama, võrreldes teiste portaalidega on siin tootlus veel väga ok.

Vara on veel midagi korrigeerida. Nakatumiste arv kasvab kiirelt, 2-4 nädala pikkune “lockdown” muutub aina tõenäolisemaks, valitsus ei ole oma poliitikas ei selge ega otsustav (ja seda üldise madala töövõime ja tülitsemise foonil) ning vaktsiini tuleb oodata vähemalt jaanuarini. Teine laine koondamisi alles tuleb, soovitus vaim valmis panna. Karjaimmuunsuse jagu vaktsineerimisi loodab riik saavutada alles suvel.

telimeeter
Võrreldes 2 aasta taguse ajaga on tagatisfondis viimastel kuudel raha ca 6 korda rohkem ja mulle tundub, et võiks vabalt investoritele suurema osa põhiosast tagastada. Miks on tagastav osa 55% ja mitte näiteks 80%?

Võiks muidugi 80% maksta aga kolme kuuga oleks fond tühi ja kuue kuu pärast lõpetaks portaal tegevuse. Esimesed õnnelikud saaksid 80% kätte, enamus ei saaks midagi. No midagi ehk ikka saaks, 30-40% näiteks. Kumba varianti eelistate, 80% või 55%? Täna, muide ei olegi probleem niiväga 55%-s vaid hoopis selles, et ebaproportsionaalselt suur hulk lepinguid läheb hapuks.
Täna on 55% napilt see number, mille puhul me fondile peale ei pea maksma. Samas ei saa välistada ka 50%. Kõik sõltub arengutest seoses Coronaga. Pakun, et nakatunute suhtarv kasvab veel tublisti ja piirangud karmistuvad. Isegi kui see kõik peaks homme läbi saama, taastub majandus paar-kolm aastat.
Umbes kaks aastat tagasi tegime täiesti omal algatusel tagatisfondile stressitesti ja selgus, et kui majandus peaks alla käima, jookseb fond kiiresti tühjaks. Võite ise arvutada, kes teab mis kõrgem matemaatika see ei ole. Hakkasime siis tasahilju väljamakset piirama ja fondi mahtu kasvatama. Kui viirus poleks tulnud, saaksite täna kõik 80%.
OR

Oletan, et seoses majanduslangusega suureneb olulisélt (eraisikute) laenu nõudlus, kuid peatselt kasvavad võlgnevused veel suuremas tempos. Mõnevõrra ehk leevendavad järgmise aasta jooksul negatiivseid trende pensioni II samba väljamaksed. Seega võib OR, aga ka eraturule suunatud ühisrahastuse perspektiiv üpris nukker olla. Mistõttu on (tagatisfondi) “rasva” kogumine igati omal kohal.
Isiklikult kannan kõik üle 60 päeva võlgnevused täies ulatuses maha. Tagatisfondi maksed on vaid boonuseks. Siiani on siiski ajalooline (üle 5 aasta) netotootlus üle 12% (ehkki languses)
PS Näib, et seoses meeletu rahatrükiga võiks väärtpaberi, aga ka kinnisvara investeeringute perspektiiv hoopis teiselaadne olla. Mida ka viimase poole aasta aasta arengud on näidanud.

parem varblane peos kui tuvi katusel :)

arne

Võiks tegeleda põhjalikumalt võlglastega ja võlad pikema perioodi jooksul sisse nõuda kui võlg odavalt inkassole ära müüa. Sel juhul oleks tootlus kindlasti parem, 55% tagatisfondist on naljanumber, mõttetu. Kaalun OR investeerimise lõpetamist.

Raiz5

Hea meelega võrdleks andmeid…
Mis andmete põhjal sa selle järelduse tegid?

Raiz5

Kui sa eelistad, et portaal võlgnikega lõpuni ise tegeleks, siis ootab sind Bondora. Ainult et märksa madalama tootlusega. Kohe 55% “punasest” on sinu tootlusele parem kui nt 100% 3-4a jooksul jupikaupa (seejuures esimesed kuud ei saaks sa ilmselt midagi, sest laenajal kulub aega, et uuesti jalad alla saada…).