Erinevatest kohtadest olen saanud erinevaid vastuseid selle kohta, kuidas peaks OÜ alt sellistes portaalides investeerimist kajastama. Mis on Omaraha poolne seisukoht selles osas? Kuidas oleks nende investeeringute ja laekumiste korrektne kajastamine raamatupidamises?

Omarahal seisukoht puudub?

Mingi seisukoht meil on, aga see ei pretendeeri absoluutsele tõele. Ülekannet omarahasse võib käsitleda investeeringuna. Mõned kannavad intresse igakuiselt välja, mõned harvem. Intresse võib ka kapitaliseerida. Maitse asi, võimalusi on palju.
Omaraha.ee

Tere,

Väga huvitav oleks kuulda OmaRaha argumentatsiooni selle kohta, kuidas on võimalik kajastada OR-sse sisse kantud raha investeeringuna. Ma olen tööalaselt auditeerinud kiirlaene andvaid ettevõtteid ning vastavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhenditele (RTJ) tuleb väljaantud laene kajastada nõudena. Vastavalt RTJ 3 Finantsinstrumendid tuleb nõuded kajastada tekkepõhiselt ning ülesse võtta ka intressinõuded. Intressid kajastatakse tekkepõhiselt kasumiaruandes intressitulu all. Halvaks läinud laenud kajastatakse nõuete allahindlusena. Ei RTJ ega IFRS (International Financial Reporting Standards) ei luba nõudeid kajastada investeeringuna. Huvitav oleks OR meeskonnalt teada saada, et kas see finantsinvesteering kajastatakse siis õiglases väärtuses või soetusmaksumuses?

Kellel on huvi antud laenude raamatupidamisliku kajastamise kohta raamatupidamises, siis selgitan hea meelega. Nõuete kajastamise kohta saab abi RTJ 3 Finantsinstrumendid või siis võtke lahti auditeeritud kiirelaenufirmade majandusaasta aruanne.

Tere.
Lõpetasin eelmise postituse väitega, et võimalusi on palju. Kui keegi soovib kõik laenud ühekaupa üles võtta, siis palun väga. Kuid kas sel on mõtet? Üldiselt pole see ju meie teema, aga kui ultimatiivsel toonil selgitusi nõutakse, eks siis tuleb midagi vastata.
Erinevalt KLMInvestist ei ole ei raamatupidajatele ega audiitoritele, kellega oleme sel teemal suhelnud, asi sugugi nii kristalselt selge. Põhjus väga proosaline – valdkond on uus ja seadustega reguleerimata, mistõttu igaüks üritab leida mingi lahenduse, mis ei oleks seadusega vastuolus, aga poleks ka üleliia keeruline. Mina isiklikult ei tunne kedagi, kes soovitaks eeskujuks võtta kiirlaenufirmasid.
Olen kuulnud kahest variandist – investeering või nõue. Mõlemat on audiitoritega konsulteeritud. Ülekannet ja kõike sellest tulenevat käsitletakse üheainsa investeeringu või nõudena Omaraha OÜ vastu.
Nagu mainisin, võtavad mõned intressi aegajalt välja, mõned kapitaliseerivad. Rahade liikumist vaadates kaldun arvama, et valdav enamus kasutab teist varianti. Õiglase väärtuse saab igaüks portfelli mahu, teenitud intressi ja hapude laenude põhjal ise välja arvutada.
Kordan veelkord – vastus ei pretendeeri absoluutsele tõele ja mingite paragrahvide üle vaidlema me ei soovi hakata.
Omaraha.ee

Tere,

Mul on hea meel, et antud foorumis see diskusioon on tekkinud. Selle tulemusena on lootust, et investorid, kes ettevõtte alt tegutsevad antud tehingud ka korrektselt kajastavad.

Mina tuginen oma väidetes seadustele, mitte vestlustele teiste inimestega (kuigi ka seda on tehtud)

RTJ 3 Finantsinstrumendid, punkt 28 ütleb selgelt "28. Kõiki nõudeid (näit. nõuded ostjate vastu, viitlaekumised, antud laenud ning muud
lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud
soetusmaksumuses.

29. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende
nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid
kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel,
lepingus või muul alusdokumendil).

30. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad
algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses (vt ka näide paragrahv 8 järel),
arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu kasutades sisemise
intressimäära meetodit. Juhul kui pikaajalise nõude sisemine intressimäär erineb
lepingus fikseeritud intressimäärast (näiteks intressita laenu puhul), tuleb nõue algselt võtta arvele tema nüüdisväärtuses, diskonteerituna turu intressimääraga sarnaste
tingimustega instrumentidele (st sarnases valuutas, maksetähtajaga, krediidireitinguga
jne)."

Sellest tulenevalt tuleb nõuded teiste osapoolt vastu ülesse võtta korrigeeritud soetusmaksumuses. Nõudeid ei ole vaja ükshaaval ülesse võtta, seda võib teha kogumina. Näide: Kokku välja antud 100 laenu kogusummas 1000 EUR (700 põhiosa + 300 intressinõuded). Punases olevate laenude osakaal 5%. Majandusaasta aruandes kajastad nõuded brutosummas 1000 EUR ning teisel real nõuete allahindlus 50 EUR, seega kokku nõuded on 950 EUR. Intressitulu kajastad jooksva aasta kasumiaruandes intressitulu real.

Finantsinvesteeringute kohta ütleb RTJ 3, punkt 34 "Finantsinvesteeringute kajastamine
34. Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse
omakapitaliinstrumentidesse (välja arvatud sellised osalused tütar- ja sidusettevõtetes,
mida kajastatakse konsolideerimise või kapitaliosaluse meetodil) kajastatakse õiglases
väärtuses, juhul, kui see on usaldusväärselt hinnatav (vt näide paragrahv 16 järel).
Aktsiate ja muude omakapitaliinstrumentide õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt
hinnatav juhul, kui nendega ei toimu aktiivset kauplemist ning puuduvad ka
alternatiivsed meetodid nende väärtuse usaldusväärseks hindamiseks – selliseid
aktsiaid kajastatakse soetusmaksumuses (miinus võimalikud allahindlused, kui
investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse)."

Antud juhul ei ole need nõuded ei aktsiad ega muud omakapitali instrumendid, kuna vastu ei saada osalusi.

Ma tean oma tööalasest kogemusest ühe juhtumit, kus nõuet kajastati finantsinvesteeringuna, kuna selle nõude alusvaraks olid aktsiad ning fondiosakud õiglases väärtuses. Selle äraseletamine ning dokumenteerimine nõudis palju selgitust ning ligi 4 kuulist konsultatsiooni IFRS ekspertidega Saksamaalt ja Poolast.

Päeva lõpuks on iga ettevõtte enda asi, kuidas ta neid kajastab oma aruandes. Peaasi, et kui raamatupidamist kontrollima tullakse, siis oskab ta ära põhejendada oma seisukoha.

Tere taas. Kõik need raamatupidajad, audiitorid ja koguni üks maksuametnik, kellega meie antud küsimuses kokku oleme puutunud, tuginevad seadustele. Kui asjad oleksid nii must-valged nagu Teie üritate väita, siis poleks meile kohtuid, prokuröre ja advokaate vajagi. Piisaks ühest algharidusega ametnikust, kes ajaks seadustes näpuga järge ja langetaks viie minuti otsuseid. Õnneks see nii siiski ei ole.

Olen täiesti veendunud, et antud isikud tuginevad seadustele. Ka mina tuginen seadusandlusele (antud juhul RTJ) ja tõin välja ka sellekohased viited.

Mina kajastaksin hea meelega OR-sse sissepandud raha finantsinvesteeringuna õiglase väärtuse muutusega läbi kasumiaruande(lihtsuse huvides lähtuvalt), kuid paraku ei ole RTJ-s ja IFRS SME-s leidnud ühtegi punkti, mis mul seda teha lubab. Kui Teie oskate mõnele punktile seadusandluses viidata, oleks see väga tänuväärt tegevus.

Suured tänud ette ära.