Kohe tuleb tähtaeg ja varsti peab hakkama aastaaruannet nikerdama, siis viskasin pilgu statistikale. Selgus, et statistika andmetele tuginedes pean maksma rohkem tulumaksu kui vaja. Põhjus selles, et kohati on intressitulu kahekordselt kajastatud. Laenukahjule on liidetud nende laenude saadud intressitulu. Samade laenude intressitulu on ka “intressitulu sh” real. Mul näiteks märtsikuu tegelik kahju peaks olema statistika andmetest 3 korda suurem, kui ei oleks kahekordset tulu näitamist. Kas oleks võimalik laenukahju all näidata ainult põhiosade vahest tulevat kahjumit, mitte nende laenudega saadud intressitulu? Muidu peab kõik käsitsi ümber arvutama….

timo
Kohe tuleb tähtaeg ja varsti peab hakkama aastaaruannet nikerdama, siis viskasin pilgu statistikale. Selgus, et statistika andmetele tuginedes pean maksma rohkem tulumaksu kui vaja. Põhjus selles, et kohati on intressitulu kahekordselt kajastatud. Laenukahjule on liidetud nende laenude saadud intressitulu. Samade laenude intressitulu on ka “intressitulu sh” real. Mul näiteks märtsikuu tegelik kahju peaks olema statistika andmetest 3 korda suurem, kui ei oleks kahekordset tulu näitamist. Kas oleks võimalik laenukahju all näidata ainult põhiosade vahest tulevat kahjumit, mitte nende laenudega saadud intressitulu? Muidu peab kõik käsitsi ümber arvutama….

Seaduse järgi peate maksma tulumaksu kõigi oma teenitud intresside pealt, isegi kui laen on müüdud tagatisfondile või inkassofirmale. Kahjuks ei saa aru Teie väitest, et intressi tulu on kahekordselt kajastatud, „Intress sh” summa kajastab kõikidelt laenudelt teenitud intresse ja viiviseid, nende pealt tuleb tulumaksu maksta. Kahjum müügist summale ei ole liidetud intresse, see summa tuleb selliselt, investeeringute summa – laekunud põhiosa (laekunud osa + müügikompensatsioon) – laekunud intressid ja viivised, meil ei ole plaanis selle summa arvutuskäiku muuta.

vlk494
Seaduse järgi peate maksma tulumaksu kõigi oma teenitud intresside pealt, isegi kui laen on müüdud tagatisfondile või inkassofirmale.

Tulumaksu tuleb kõigi intresside pealt maksta, aga tekkinud kahjumi (mis on investeeringute summa - kogu laekunud põhiosa, kaasa arvatud müügikompensatsioon) saab maha arvata, sest see konkreetselt vähendab minu teenitud tulu.

vlk494
Kahjum müügist summale ei ole liidetud intresse, see summa tuleb selliselt, investeeringute summa – laekunud põhiosa (laekunud osa + müügikompensatsioon) – laekunud intressid ja viivised, meil ei ole plaanis selle summa arvutuskäiku muuta.

Kui te laekunud intressid ja viivised sealt lahutate, siis ongi kahekorselt kajastatud, sest sundmüüdud laenude puhul on need kajastatud ka real “intress sh”. Sellevõrra paistab statistikas kahjum väiksemana ja mis omakorda näitab maksustatava tulu suurema, kui tegelikult ehk siis statistikas intressitulust müügikahjumit lahutades maksan rohkem maksu kui peab.

timo

Teil on asjad kapitaalselt sassis. Eraisik peab tulumaksu tasuma teenitud intressi- ja viivistulult. See number on statistikas olemas. Mingeid täiendavaid arvutusi tegema ei pea, kahjumit maha arvata ei tohi.
Omaraha.ee

arne

Mul on nii ettevõte kui eraisiku konto avatud.

Aga kui ma eraisikuna ostan korteri 10000 eest ja müün 11000 eest, kas mu tulu on siis 11000 või 1000? Kui ma ostan-müün väärtpabereid, kas mu tulu on ainult kasumit teenivate tehingute summa? See läheks õiglusega vastuollu, kui ma maksan tulumaksu suurema summa pealt kui ma reaalselt teeninud olen. Ma olen päris kindel, et otsesed laenukahjud vähendavad mu intressi ja viivisetulu.

Ka ettevõtte puhul arvestust tehes oleks mul lihtsam kui statistikas kahjumile intresse ja viiviseid ei liidetaks, sest nad on siis kahekordselt kajastatud.

Emta foorumis on maksuamet otseselt öelnud miks ei tohi omaraha portaalis kahjumit intressitulust maha arvestada. Selleks, et tulevikus on võimalik laenud kohtu kaudu tagasi saada. See ei kehti müüdud laenude kohta, sealt ei ole midagi minul enam tagasi saada.

Siiski oleks hea kui saaksite näidata kahjumit ilma intressi- ja viivisetuluta. Muidu peab kõike käsitsi arvutama.

timo

Kõnealust parameetrit me ümber ei tee, sest sellel on oma kindel funktsioon. Meie juristid kontrollivad Teie väiteid ja vajadusel suhtlevad MTA'ga. Kui Teie skeem peaks tõele vastama, mida me hetkel küll hästi ei usu, võime aruandesse lisada täiendava parameetri.
Omaraha.ee

Soovitan MTA-ga suhtlemisel viidata sellele foorumi vastusele. Seal oleks nagu kõik öeldud.
http://foorum.emta.ee/viewtopic.php?f=23&t=61061&p=75471&hilit=omaraha#p75471

Ja ettevõtte puhul tuleb samuti käsitsi ümber arvutada. Muidu saaks statistikast koondnumbreid võtta.

Timo. Mina sealt sellist sisukohta küll välja ei lugenud nagu sina siin viitad. Mina sain sellest ikka nii aru, et tulumaksu maksad nende intresside pealt, mis sulle ära makstud on hoolimata sellest kas nõue on edasi loovutatud või mitte. Mingisuguseid erisusi maksuameti seisukohast ma välja ei lugenud.

timo
Soovitan MTA-ga suhtlemisel viidata sellele foorumi vastusele. Seal oleks nagu kõik öeldud.http://foorum.emta.ee/viewtopic.php?f=23&t=61061&p=75471&hilit=omaraha#p75471Ja ettevõtte puhul tuleb samuti käsitsi ümber arvutada. Muidu saaks statistikast koondnumbreid võtta.

timo
Soovitan MTA-ga suhtlemisel viidata sellele foorumi vastusele. Seal oleks nagu kõik öeldud.http://foorum.emta.ee/viewtopic.php?f=23&t=61061&p=75471&hilit=omaraha#p75471Ja ettevõtte puhul tuleb samuti käsitsi ümber arvutada. Muidu saaks statistikast koondnumbreid võtta.

Sama, mis VincentVega ütles. See vastus sedastab üheselt, et intressidelt makstakse tulumaksu brutopõhimõttel. Aga põhjuseks on toodud, et põhiosa on võimalik kohtu kaudu välja nõuda. Sundmüügi puhul see võimalus kaob.
Need vastused foorumis on muidugi üsna sellised … noh mitte alati 100% õiged. Neile küsimustele vastavad küll inimesed, kes on tavaliste probleemidega kursis, kuid ei ole juristid. Isegi kui Maksuameti juristid võtavad mingi seisukoha, ei pruugi see olla õige. Kõige kindlam on Riigikohus :D, aga niisama tõe huvides ei hakka keegi ilmselt seda teed ette võtma.
Mulle isiklikult tundub see maksevõimelisuse printsiibi argument väga tugev, samas on investor vabatahtlikult oma nõudeõigusest loobunud, see võib osutuda oluliseks. Sellele sarnaseks näiteks võiks tuua olukorra, kus ettevõttelt varastatakse mingi kaup, varguse fakt küll fikseeritakse, aga juhatus otsustab politseisse avaldust mitte teha, tekib maksukohustus, sest ettevõte on vabatahtlikult oma varast loobunud. (See on Riigikohtu otsus)