Kas keegi on tähele pannud, et tagatisfondis olevad rahad on regulaarselt iga kuu vähenenud alates selle aasta jaanuarist alates? Miks mina tagatisfondi numbrit jälgin? Aga sellepärast, et tagatisfondi number on hea näitaja, mis näitab, kuidas Omarahal ja selle investoritel rahaasjadega lood on. Tagatisfondi number on varem regulaarselt iga kuu tõusnud, mis oli väga hea näitaja! Eelmise aasta lõpus ehk detsembris oli see tipus ehk üle 186 000 €. Selle aasta nelja kuuga on sulanud sellest üle 40 000€ . Järel on sellest ligikaudu 143 000€. Suhteliselt lühikese ajaga on tagatisfondist sulanud ligi 20%!

Mis on selle tagatisfondi languse tekitanud? Aeg on asjad selgitada ja teha vastavad korrektuurid.

Kas tagatud laenud on sellega, kuidagi seotud? Tagatud laenud on võetud kasutusele 2016 aasta oktoobris. Kui arvestada, et laen läheb hapuks ja müüakse inkassole 100 päeva järel, siis kolm kuud (oktoober, november ja detsember) moodustavad selle 100 päeva, mille järel peab hakkama hapusid laene tagatisfondist kinni maksma. Mis on tekitanud pideva suureneva hapude laenude määra?

Või on tagatisfondi sulamiseks mingi muu põhjus? Igatahes asi peab selgitatud saama ja tagatisfond saama taas tõususuunas liikuma.

Hea tähelepanek, kindlasti on Omaraha arvamus oodatud.

Ootaks ka OR poolset selgitust sellele.

Vaadake lanumahu muutust sept 2016 alates. Lühikese ajaga toimus suur hüpe laenumahus, mis tähendab, et mõne kuu pärast (praegu) peab toimuma ka suur hüpe hapuks minevate laenude osas. Ei ütleks, et praegu on suurt põhjust paanikasse sattuda.

Tonist: mul sama arvamus. Kui 2017 okt-dets antakse samuti laene rohkem välja, siis kahjumid suurenevad samuti 2018 a. I/II kvartalis.
Tagatisfondi suurust saavad mõjutada nii portaal, kui investorid (nimetame seda koostööks, mis on kasulik/kahjulik mõlemale korraga). Portaal saab mõjutada laenude väljaandmist (näit. teeb reklaami, samas see tegevus ka maksab midagi ja see on suunatud ju uutele laenajatele, kuna olemasolevatele laenajatele pole see suunatud), kuid suurem tähtsus on investoritel/inimestel, kes reaalselt raha välja annavad.
Tagatisfondi tekib raha laenamise/raha välja andmise hetkel. Kui laenatakse vähem, siis raha tekib fondi vähem. Kui investorid annaksid laenu tegelikult nendesse gruppidesse vähem, mis raha ära “söövad”, siis fondist läheb raha vähem väljamakseteks.
Üksik inimese tegevus ei mõjuta kuidagi fondist väljamaksmise raha suuruse kiirust. Näit: kui ma ei laena enda portfelli kõige kehvemasse gruppi tänasest enam mitte midagi, siis minu portfell läheb paremaks (panin jaanuari keskel ühe valiku kinni ja kahjumid olid ka eelmine kuu, s.t. ca 3 kuud hiljem enda ajaloo suurimad, kuid edasipidi mul olukord paraneb), aga portaalil ei lähe paremaks, kuna siis laenab selles grupis keegi teine investor. S.t. minu portfellis tekib laenukahjusid vähem ja kellegil tekib neid rohkem ning portaalil jääb samaks, s.t. raha “süüakse” ikka endiselt ära.
Kui nüüd ca 1000-2000 investorit kehvemasse/kehvematesse gruppi/desse ei laena, siis läheb ka fondist vähem raha välja ning investorid ja portaal saavad rohkem raha. Kokkuvõtteks: ärge investeerige nendesse gruppidess, mis teie raha ära “söövad”. Kui teie raha alles jääb, siis jääb ka portaali oma, s.t. portaal ei peagi midagi tegema, vaid soovitama: vaadake aegajalt üle enda kõige kahjulikumad grupid ja ärge nendesse investeerige, siis saab ka portaal rohkem raha ja fondis on ka samuti rohkem raha. Head nuputamist.
Kuidas hoida fondis rohkem raha: investoritele makstav 60%/80% on liikuv suurus ja seda korrigeeritakse vastavalt vajadusele. Kui investor ütleb, et on jama, et fondis olev raha summa on liiga väike, siis portaal tõstab numbrid 50%/70% peale ja fondis on rohem raha, kuid see ei tekita ju investorile ega portaalile raha juurde, see on tagajärjega tegelemine, kuid põhjusega tegelemine, ehk mitte kehvemasse gruppi laenamisel on suurem mõju.

tonist
Vaadake lanumahu muutust sept 2016 alates. Lühikese ajaga toimus suur hüpe laenumahus, mis tähendab, et mõne kuu pärast (praegu) peab toimuma ka suur hüpe hapuks minevate laenude osas.Ei ütleks, et praegu on suurt põhjust paanikasse sattuda.

Ühelt poolt tekitas laenumahu hüppe tagatud laenude välja laskmine, teisest küljest eesti laenude suurem maht, kui varem. Minu meelest peaks suur hüpe laenumahus tekitama loogiliselt suure hüppe ka tagatisfondis, mitte vastupidist! Tagatud laenud tagatisfondi ei suurenda, aga võib ehk vähendada, kui tagatud laenud lähevad hapuks. Kas keegi teab, kust võetakse need rahad tagatud laenudele, mis lähevad hapuks? Tagatud laenud peab investorile ikkagi tagasi maksma, sest need on tagatud laenud. Võib ju ikkagi juhtuda, et ka tagatud laen läheb hapuks.

Ei maksa unustada, kui suur on tegelik portaali portfell ja kui suur (tegelikult väga väike) on tagatisfond. Tagatisfondis on tegelikult väga vähe raha, sest tagatisfond moodustab portaali portfellist ligikaudu ainult 1 %-i. Olukord oleks palju turvalisem, kui tagatisfond moodustaks portaali portfellist 10% või vähemalt 5%. Kui laenuturul midagi negatiivset peaks juhtuma ja normaalsest suurem hulk laenajaid seetõttu peaksid suurematesse finantsraskustesse sattuma, siis sulab see tagatisfond palju kiiremini ja rahad saavad otsa.

Aga, kui palju läheb laene iga kuu hapuks? Ei usu, et tagatisfondis oleva rahaga pikalt saame tegutseda. Kui, tagatisfondi seisund jätkab samalaadset sulamist, mida see on aasta algusest peale teinud, siis tagatisfondi rahad lõpevad alla pooleteise aasta jooksul. Mida sa siis teed omade laenudega, mis hapuks lähevad? Vastus on lihtne: kirjutad nad korstnasse kogu summa ulatuses, mida oled välja laenanud. Siis, kui rahad on otsas on hilja “paanikasse sattuda”, aga praegu on veel õige aeg toiminule reageerida ja parandada tekkinud olukorda.

Olen jälginud sammuti tagatisfondi suurust ca aasta ja võin väita et tegelikuses on see koguaeg tasa ja targu kahanenud… .
On jäänud mulje (vaielge vastu või kiitke takka!?), kui tagatisfondi portfell on jäänud liialt väikseks, on tehtud uus ja suur kampaania, kus antakse laene kõvasti välja (mingi aeg minumeelest muudeti ka laenajate krediidi limiite, et saaksid vanad laenajad ka juurde laenata ja täita sammuti tagatisfondi) ja tagatisfond täitub taas nn ilusa numbrini KUID see on ajutine lahendus, sest 3-4 kuupärast on see karuteene iseendale - ja on vaja teha uus ja suurem kampaania… jne jne jne

Hetke seisuga on aktiivseid laene väljas summas 13 658 973 € ja arvestades 3 protsenti makstakse koguaeg tagatisfondi siis 13 658 973 €*0,03 ja see summa on 409 769 e. SEE ON SUMMA MIS PEAKS OLEMA TAGATISFONDIS, arvestades et kõik on tasakaalus.
Tegelikuseson järgi ainult 1/3ndik …

Kokkuvõtvalt siis sellest teemast, kui nüüd OR peaks tõstma 60%/80%-lt näit. 30%/80%-le, siis tagatisfond ei vähene hooga, vaid vist jääks paigale. Eesti laenudega vist saadakse 80%-ga hakkama, aga 60% ei tulda hetkel toime. Kui tagatisfondi protsendid alla poole tuuakse, siis motiveeriks (vähemalt võiks) investoreid mitte laenama sellistesse gruppidesse, kus tootlus väike või “-” märgiga, kuna maksvate laenajate maksed ja 30% fondimakse ei kata enam suurt midagi ära. OR -l on lihtne neid numbreid siia sinna muuta, kuid kas selle tulemusel ka investorite (tegelik raha väljastaja) peas natuke tarkuse teri juurde tuleb, paistab ju ikkagi hiljem. Kumb on targem - kas laenaja, kes ei maksa tagasi või investor, kes järjekindlalt edasi investeerib kohta, kust tema isiklik raha ära võetakse (võiks isegi arvata, et laenaja on targem, sest läheb kindla peale välja, aga investor mängib lootusega saada midagi). Kumma peas võiks muutus toimuda (muutused algavad endast)? Nende investorite jaoks ei muutu eriti midagi, kellel 2000 lepingust näit. 10 tk läheb mahakandmisele ja mahakandmisest laekuks 0€ (saab ta nüüd tagatisfondist mõne euro juurde või mitte, ei muuda suurt pilti, nende jaoks võib isegi fond null olla).

Mõtlesin veel ühele põhjusele, miks tagatisfondi raha võib väheneda.
Kui ma õigesti aru saan, siis vanad laenud, mis tagatisfondile on müüdud, teenivad sinna samuti tulu. Kuna neid vanasid laenusid jääb järjest vähemaks, siis saab fond ka vähem tulu?
Kas tervikliku pildi saamiseks ei peaks vaatama ka seda, kui palju on tagatisfondil lisaks rahale ka nõudeid? Mitte, et need nõuded väga väärtuslikud oleks, aga siiski…
Jutt siis vanadest laenudest, mis inkassosse ei lähe vaid tiksivad eelduslikult tagatisfondi portfellis.

Endal on hakanud viimasel ajal rohkem laene hapuks minema, portaali kohta ei oska öelda, kuna portaali statistika lehel siniseid laene ei kuvata (oleks tegelikult aus kuvada).