soodnelaen

Aasta lõpus on ju ka suurem laenuralli. Teine suurem laenuralli peaks nüüd juunis tulema. Loodetavasti fond siis ka kosub.

olavi

Loomulikult oleks hea näha eesti ja slovakkia tagatisfonde eraldi. Statistika andmete põhjal julgen öelda, et sulamine toimub mõlema riigi puhul. Slovakkia üksi ei suudaks sellist sulamist tekitada, kuna Slovakkia ja Eesti laenude suhe 1:10 ehk Slovakkia mõju on 10% kahe riigi suhtes.

VincentVega

Lootuses on hea elada, aga numbrid räägivad, missugune on tegelik olukord. Miks juunis peaks laenuralli tulema?

soodnelaen
Loomulikult oleks hea näha eesti ja slovakkia tagatisfonde eraldi. Statistika andmete põhjal julgen öelda, et sulamine toimub mõlema riigi puhul. Slovakkia üksi ei suudaks sellist sulamist tekitada, kuna Slovakkia ja Eesti laenude suhe 1:10 ehk Slovakkia mõju on 10% kahe riigi suhtes.

1:10 statistika ei näita midagi. Tulebki enda portfelli sisse rahulikult vaadata ja hinnata, kust siis ikkagi minult konkreetselt siis raha sulab. Endal oli/on nii, et 5% rahast tegi/teeb 30% sulamist, kuni need laenud on sellest valikust otsas (seda on ikka väga väga palju), s.t. väga väike summa kogu portfellist on teinud mulle väga suure sulamise ja need polnud lätlased ja pole vahet, mis aastaajal laenaja on laenu võtnud. Hetkel enam ei pane sinna gruppi/valikusse ei väikest ega suuremat summat, kuna statistika on ju kõigile kätte saadav - toodab kahjumit endiselt. Kui sinu isiklik portfell enam kuskilt otsast ei sula/kärise, siis võib edasi liikuda (samas - jah, see väike protsent portaali mahust sööb ju ikkagi kogu portaali fondist ikka kena summa iga päev, sest sinna pannakse endiselt igakuiselt/aastaselt kümnetes/sadades tuhandetes, mitte ainult “laenuralli” ajal). Soodnelaen tahtis aidata - soovita, et raha sulamise valikusse ei pandaks nii palju raha, sest siis pole ka enam mõistliku valiku/grupi väljamakseteks enam eriti miskit jäänud või siis jäänud ikka liiga vähe, eks näis. S.t., kui 5% investoreid paneb raha 30% fondi sulamisse (s.t. ka isikliku raha sulamisse), siis ei olegi ülejäänutel 95% -l midagi teha, kuigi nad ise sinna raha ei pane. Sa võid olla kui tahes tubli, kuid sellest kogu pilt ei muutu. Head nuputamist.

Huvitav miks Omaraha seda teemat ei kommenteeri üldse?

wgasat
Huvitav miks Omaraha seda teemat ei kommenteeri üldse?

Mida me õigupoolest kommenteerima peaksime? Iga kolme kuu tagant üritab siin keegi stiilis “ise küsin, ise vastan” paari üksikjuhtumi najal tõestada, et maailm on hukas ja Omaraha läheb kohe põhja. Kas nii nagu iga USA president ja NATO peasekretär peaks iga natukese aja tagant kompleksis eestlastele kinnitama, et 5. peatükk ikka kehtib ja NATO liikmed on kaitstud, peaksime ka meie pidevalt teatama, et teeme jätkuvalt tööd ega ole kollektiivselt ära pööranud? Oleks Teile sellest abi? Kui närvikava investeerimist välja ei vea, siis kurb küll, aga võibolla oleks targem endale mõni rahulikum tegevus leida. Aasta tagasi kirus seesama seltskond Bondorat ja ennustas neile kiiret lõppu. Kus need tarkpead täna on?
Ühegi äri juures ei liigu numbrid ainult ülespoole. Tagatisfond (TF) muutub vahel 3% päevas, nii on see kogu aeg olnud. Kui vaadata TF seisu esmaspäeva ennelõunal ja pealelõunal, siis on vahe reeglina vähemalt paar protsenti. Lausa õnn, et vandenõuteoreetikud seda veel avastanud pole. Igale “numbrimehele” peaks olema arusaadav, et kui müük järsult kasvab, mis oktoobris 2016 juhtus, läheb TF “õhku” täis. Peale poole aasta möödumist hakkab õhk sealt välja visisema ja olukord stabiliseerub mingil normaalsel tasemel.
Keegi tubli matemaatik vaatab TF seisu kaks päeva järjest, tuvastab paarisaja eurose kukkumise ja arvutab välja, millal fond nulli jõuab. Tahaks väga küsida, palju see keegi koolis on käinud? On ta äkki kuulnud, et peale lineaarse on arvude vahel ka teistsuguseid seoseid? Lineaarne ongi see õigupoolest ainult kuuenda klassi matemaatika tunnis. Kas peaksime seda ka kommenteerima?
Nagu näete, siis midagi sellist, mida ma juba kolm korda korranud pole, mul öelda ei ole. OR tiim teeb jätkuvalt tööd. TF on kontrolli all, seal on veel piisavalt varu ja isegi kui väljamakse peaks veidi alla 80% kukkuma, pole selles midagi hullu. Ka skoorimudel on kontrolli all. Sinna tehakse aegajalt muudatusi, kuid juba õige mitu aastat on need pigem kosmeetilist laadi.
Kui on soov midagi küsida, siis olge lahked, küsige ja teile vastatakse. Niisama ajaviiteks vingumist me kommeteerida ei kavatse.
Kui lähipäevil midagi hullu ei juhtu, läheme veel sel kuul uude riiki.
Omaraha.ee

1. Milleks selline mõnitav toon? Tõenäoliselt sulle endale tundub see vaimukas iroonia, aga kuna reaalsuses vaimukuse % on väga madal, jääb järele ebameeldiv ilkumine.

2. Keegi pole öelnud, et Bondora või Omaraha läheb põhja, on öeldud, et investeerimiskliima muutub oluliselt kehvemaks ja tootlused langevad. Bondora puhul on see stsenaarium ka realiseerunud. Kui ma Bondoras alustasin, oli keskmine brutotootlus 20%, nüüd on keskmine prognoositav tootlus 12,65%. See on umbes sama, mis aktsiaturgudel, selle vahega, et aktsiaturgudel teenid ettevõtete arengu, mitte nõrga majandamisoskusega inimeste kitsikuse pealt.

3. Jutt tagatisfondi fluktueerimisest. Keegi pole teinud paanikat sellest, et täna on tagatisfondis 200 € vähem kui eile. Jutt käib pikaajalisest trendist. Omaraha.ee portfell on viimaste aastatega meeletult kasvanud. Sellises olukorras oleks probleemiks isegi see, kui tagatisfond jääks samaks, kuna tegelikkuses peaks ta kasvama koos portfelliga. 2015. märtsis oli tagatisfondis 153 000 € ja omaraha.ee portfell 3 712 090 €, st tagatisfond moodustas portfelli mahust 4%, täna on tagatisfondis 124 340 € ja portfell on 14 115 358 €, st tagatisfond moodustab portfelli mahust 0,9%. Arne, see ei ole fluktuatsioon, see on 4,5 kordne kukkumine.

Isiklik statistika näitab, et laenude kvaliteet on viimastel kuudel oluliselt halvenenud. Portaali kohta ei oska välja tuua, kuna paraku ei kuvata endiselt portaali statistika lehel siniste laenude hulka. Miks seda ei tehta, jääb mõistetamatuks? Liiga keerukas tehniline väljakutse?

Ei saa ka mainimata jätta statistika moonutamist sinistest laenudest laekunud intresside kahekordse kajastamise näol. Kõigepealt lähevad nad kirja laekunud intressides, seejärel arvutatakse ka maha müügikahjumist. Kas see on nii korraldatud oskamatusest või üritatakse tahtlikult andmeid ilustada, ma isegi ei tea, kumb variant on hullem.

LehmanBrothers

Keskendume hetkeks Teie postituse viimasele lõigule. Kümmekond korda olete väitnud, et midagi on topelt, moonutatakse, ilustatakse. Täpset kordade arvu teate ise ilmselt paremini, minul läks viie pealt lugemine sassi. Mis asi on topelt, mida ilustatakse? “Kahjum müügist” on iseseisev rida, mis kajastab siniste laenudega toimuvat. Oleme korduvalt avaldanud selle taga peituva algoritmi.
Mis Teid selle rea juues õigupoolest häirib? Mulle isiklikult ja ka paljudele teistele meeldib ta väga. Kui Teile ei meeldi, jumala pärast, ärge vaadake. Mul endal on Omarahas väike isklik portfell ja sellelt realt näen, et olen isegi siniste laenudega kergelt plussis.
Ehk pole Te ikka veel aru saanud, kuidas seda rida arvutatakse? Toon lihtsa näite. Laen 1000€. Aja jooksul tagastatakse põhiosa 500€ ja intressi 100€. Siis läheb maksmata jäänud 500 hapuks, müüakse fondile, kus laekub 80% ehk 400€. Konkreetselt selle laenuga oleme nullis: 1000-500-100-400=0. XIRR tuleb muidugi negatiivne, sest aeg teeb oma töö, kuid summaarselt oleme nullis. Mis on valesti, miks ei või nii näidata?
Kahjum müügist on lõplik arv, millega ei teha ühtegi järgnevat arvutust. See ei sisaldu tootluses ega kuskil mujal. Kui Teie soovite seda millelegi otsa liita, siis olge lahked, liitke ja lahutage mida iganes, kuid ärge süüdistage meid pettuses. Seega – miski pole topelt, midagi ei ilustata, kedagi ei peteta. Kui ei meeldi, ärge vaadake seda rida.

Läheme nüüd eelviimase lõigu juurde. Portaali ega mu isikliku portfelli statisktika kvaliteedi kukkumist viimastel kuudel ei näita. Teil seevastu on midagi oluliselt halvenenud. “Oluliselt” on siin ilmselt kõige olulisem sõna. Kui küsida tohib, siis mida Teie kvaliteedi all silmas peate? Kui tootsime eelmisel kuul 10 autot, millest 5 läks katki, sel kuul 100, millest 20 läks katki, siis kas kvaliteet tõusis või kukkus? Võlas lepingute arv on kasvanud proportsioonis sõlmitud lepingute arvu ja portfelliga, kuid suhtarvud on jäänud enam vähem samadesse piiridesse.

Omaraha.ee

Teemast mööda, aga ka kuna juba ammu häirib ja tundub, et seni on kuuldud vaid neid kellele meeldib, siis ikkagi kirjutan.

Kui see 1000-ne laen poolepealt hapuks läheb ja summaarselt oleks me nagu nullis, siis võiks rahul olla, mõttega “hea et niigi läks”. Kuid hiljem vaatan statistikat: kahjum müügist: 0; Intressitulu: 100.
Teenisin nagu sota, aga ei saanud mitte midagi.

Kui oleks intressitulu: 100 (tagantjärle ju ei muuda) ning müügikahjum oma tehtes sama intressi enam ei arvestaks ja kuvaks kahjum müügist: 100, siis oleks kohe aru saada miks hoolimata intressitulust tegelikult raha ei tekkinud (ning statistikat vaatav naine ei küsi kus kogu selle raha maha jõid ja miks midagi koju ei toonud)

karl

Tagasimaksete real sisaldub 900€, intressi real 100€. Tootlus võtab arvesse 1000€ vastavalt laekumisele. Selle lepinguga olete rahaliselt nullis, tootlusega miinuses.
Saame aru, et mõned sooviksid Kahjum müügist real näha puhast põhiosa kahjumit ilma intresside ja viivisteta. Miks ka mitte aga seda, mis on, ei maksa materdada, see ei ole vale.
Omaraha.ee